Sunday, April 1, 2012

Märtsi lõpp

Tere  siis jällegi, nüüd oleme siis siin seitsmekesi elanud mõned päevad ja saab kuidagi ikka ära majandatud. Meid ei paigutatud ikkagi minu ja mario tuppa vaid suuremasse Ragnari tuppa ega sealgi suurt ruumi pole minu ja sanderi voodite vahel 5 cm ruumi ja teise voodiga kuskil15 cm ja põrandapinda on vaba ainult niipalju, et saab kõndida kapi juurde ja ukse juurde ning ongi kõik :D

Inimesed ise on toredad üks on kokapoiss ja teine It mees. Õpetaja on neil Inglise keele õps. Esimene õhtu nad tulid siis olid vaiksed eks väsinud ka ja pesid ning värki. Hommikul leidsime vannitoast üllatuse, mingi rinnahoidja vedeles seal . Loodame ,et rohkem ei juhtu kuna ta ikka vanem inimene ja õpetaja läheb ka juba nädalapärast minema, siis vast saab jällegi ruumi juurde ning veits lahedamaks elu.
Üksasi on veel jama nii paljukesi lähevad ruumid ikka väga kiirelt mustaks ja nad veel käivad saabastega ringi ka, ei tea mida Luigi nüüd ütleks korteri puhtuse kohta kui tal juba ennem oli ütlemist.

Tööst ka siis niipalju, et tööd hoitakse ikkagi usinalt meie garaažis. Tuli mingi jeep cherokee sisse , et hooldus teha. Sai lahti võetud ja õli välja ning polnud siis filtreid hiljem kui need toodi siis tahtsime tagasi  asjad külge panna aga ei lastud kuna Vinzenso töö.
Niisiis ootas see auto oma järjekorda mitu tundi. Midagi vähemalt saab teha ka päris tühi päev pole.
Eks see ole nende omapära siin ja peab leppima sellega. 
Neljapäev oli minu jaoks põnev kuna peale lõunat kutsus Bruno kaasa , võtsime rohelise fiati bussi ja sõit algas. Me käisime Piaggio esinduses mis asus teises linnas Corigliano  kuskil 70 km eemal kahe uue rolleri järel. Sõit sinna oli mõnus mööda jõeäärt kahelpool püstloodis mäeseinad.Nende otsas tuulegeneraatorid,  40 km pärast aga sai mäeahelik otsa ja oli tasane maa kus kahelpool teed apelsini istandused niikaugele kui silm ulatus ning üksikud majad. Väga uhke vaade.

Reedel siis õhtusöögil tuli Läti õpetaja küsima, et kas me ka peole läheme. Me ei teadnud midagi , et mis pidu ja nii. Ta siis seletas,  vanalinnas pidi kuskil pubis olema euroformi noorte koosviibimine. Me tänasime, et meile ka siis keegi teatas lõpuks ning tema imestas väga, miks meile siis pole üteldud. See huvitas ka meid , et miks? Kuna Sanderil oli hea tuju tööpäev läks hästi siis tekkis huvi ka minna sinna vaatama. Alguses nagu polnud endal tuju aga siis ikka võtsin ka mina vedu. Mario ja Sander ei tulnud ja lätlased ka mitte kuna nad väsinud.  Me siis Sandriga läksime aga kui vanalinna kohale jõudsime siis oli sealt üks väga tähtis asi puudu- nimelt pubi ja noored ja me ei leidnudki seda kohta üles. Suht jama. Aga mis seal ikka jalad selga ja tuiasime veel sealkandis veits ja lõpuks kodu poole. Linnas oli vähe rahvast näha aga kell oli ka 12 läbi natuke. Kui Rendesse jõudsime siis oli meil plaan minna klubisse mille me olime avastanud paar päeva tagasi linnas jalutades. Läksime vaatama oli palju rahvast väljas suitsetamas, uurisime- piletit polnud läksime sisse. Seal oli mälumäng käimas ja üllatus , et mida asja BINGO õhtu ongi ainult või. Sai võetud kokteil ja oodatud/vaadatud. Järsku sai mäng läbi ja siis hakkas juhtuma lauad koristati keset klubi ära ja viidi taharuumi kuhugi ning DJ tõmbas plaadi käima ja keeras volüümi peale ning pidu hakkas. Järgmine hetk kogu tantsupõrand rahvas täis ja tantsiti terve õhtu vahetpidamatta. Huvitav oli see kuidas tantsiti laulu AI SE  EU TE PEGO järgi. Täpselt niimoodi nagu ametlikus videos ja kogu rahvas vägev! Sai veel kohalike noortega juttu aetud ja Sander lõi peo lõpus oma tantsusammudega laineid!
Pidu sai kolme ajal otsa ja kodu ära siin aga käis tutvumisõhtu lätlastega Mario ajas nendega köögis juttu ja me ka liitusime.
 Nende käest sai teada , et neile on kolm söögikorda ja taskuraha 800 euri projekti poolt kuuks ajaks. Et siis 26 euri päev meie 4 euri vastu ja meil ainult üks söök. Küll me Eestlased oskame ikka kokku hoida ja säästa- ei aja üldse tigedaks.  Kuidas üks projekt on nii head rahad taha saanud ja teine mitte midagi praktiliselt HÄMMASTAV!

Eile laupäeval tahtsime Paolasse randa minna lätlastega aga jõudsime rongijaama nii täpselt et rong juba läks ja järgmine kahe tunni pärast- jäi käimata siis ,kodu tagasi ja filmi vaatama ning pesu pesema. Aga sain ennast rongijaamas kaaluda ja pool kilo vähem kui eestist ära tulles mulle sobib.
Ahjaa meie pesumasin töötab nüüd!!

Nii me siin siis elamegi sööme võileiba ja keedame makaroni kui teised teevad kanaliha koos kõigega aga me saame hakkama ja oleme rõõmsad ikkagi.

Ciao siis kahe nädala pärast kodumaale suusatama!!

Tuesday, March 27, 2012

27.03 - murelik

Tere jälle!
 Uus nädal hakkas "kenasti". Nagu ikka esmaspäeviti läksime ka seekord bussipileteid vahetama kontorisse. Hoogsal sammul olime üheksast kohal, et võtame piletid ja saame 9:25 bussile ja tööle. Kontoris aga polnud inimest kes meile pileteid annaks no ootasime, ootasime veel siis vaatasime, et jah juba 9:20 , vist peab jala minema- pidimegi. Sandra tuli 9:58 ja oli nii tavalise näoga nagu oleks see  tunnine hilinemine normaalne, isegi ei vabandanud või et sorry. (kuigi lõuna itaalias pidi olema 10-15 minutiline hilinemine olema ok aga see juba tund) Siis küsis kas probleeme on , me vastu et pesumasin ei tööta muidu bueno. Ütles, et annab Luigile teada me vastu, ta juba teab 2 nädalat seda. Siis ,et aa no ju ta unustas siis ära. Normaalne värk. Aga õhtuks juba masin töötab -Ime!!!
Töö juures on inimesed ikka lahedad hilinemise kohta Bruno küsis kas tulime Cosenza ringiga :D
Täna sai siis Jeepil kollektorid lõpuks maha ja tihendeid seal enam polnudki ja nii ta jäi.

Ragnar on meil juba teist päeva kodune  kuna sai Paolas rannas ikka päikesepõletuse ja nüüd ei saa särkigi kanda kuna pisikesed villid ja muidu kuum olla, ega ta hea välja jah näe aga eks läheb üle kunagi.

Ja nüüd nädala tähtsad uudised.
Kui saime eelmine nädal juba infot, et tuleb 3 inimest. Täna saime siis täiendavat infot, et lätist kaks õpilast ja üks õpetaja. Siin omakeskis arutasime, et no enam vähem mahutab ära , et saavad suure toa ja minu ning Mario tuppa mis on 4 korda 3,5 meetrit tuleb Ragnar ja Sander jääb oma pisikesse tuppa.

Täna aga saabus jackpot Luigi suust, et õpetaja läheb Sanderi tuppa ja teised kaks sinna Ragnari tuppa ning meie neljakesi siis minu toas- UHKE. Praegu on juba nii, et on riiete jaoks kaks sahtlit ja ruumi natuke ka liikumiseks. Kui tuleb veel kaks voodit siis ei saa enam laua taha istuma ega kapi juurde ja kuidas see magaminegi tuleb-voodid kohe kõrvuti ja äge siis. Keegi külge keerab annab teisele küünarnukiga ribidesse.

Köögis on üldse maailmalõpp kuna praegu on seal neli tooli ja laud kus mahutab nibin nabin neljakesi korraga sööma/liikuma ja külmkapp on ka selline pisike mis neljale paras aga seitsmele -no,no!!

Niiet see projekti korraldamine ajab ikka imestama küll kohati.

Homme siis see õhtu kui töölt tulles on uued elanikud kodus ja ei tea kus toas me oleme ja mis üldse saab selle ruumiga.

Sunday, March 25, 2012

19.03-25.03

Head suveajale üleminekut siis.Siin hakkavad pungad õide minema puudel aga Haanjas sajab lund, imelik mõelda kohe.
Nüüd saab siin neljas nädal  kohapeal oldud.
Mis siis vahepeal juhtunud on -ikka tööl käidud korralikult.
Muidu ikka tegelesime autodega aga kolmapäeval juhtus imelik asi. Meid oli appi vaja laoriiulite paigaldamisel. Pidi vanad riiulid eest võtma ja siis uue paigutusega uued püsti panema. Me siis vabal momendil läksimegi appi aga noh mehed kelle töö se oli, hakkasid viilima ja lõpuks ma juba jäin päris üksi sinna monteerima ja nii. Aga see oli õhtul mõni tund ja ei teinud väljagi . Sai siis bussi peale ära mindud ja sööma ning järgmine päev tööle tagasi, siis kutsuti jälle meid appi. Bruno,  meie töökoja meister käis pahandamas nende peale, et miks poisid teie tööd peavad tegema, nad ikkagi mehaanikud ja tulid autosid remontima. Igastahes ta tuli ka meiega rääkima nii, et kedagi teist polnud lähedal ja ütles, et aidake kui väga vaja on ja kui nad luuslanki löövad siis nihverdage end silma alt ära ja las nad ise teevad. Miks teie peate rabama ja õhtul väsinud olema kui nemad ainult kohvitavad ja suitsu teevad ning õhtul värskena kodu lähevad. Saigi siis poldid kinni keeratud ja autode juurde mindud, seal siis tegimegi tarka nägu ja nagu oleks hull tegevus käinud, Brunole meeldis ja riiulimehed pidid ise töötama nüüd :D
Sai räägitud ka rollerautost juttu see Casalini töötab mitsubishi diiselmootoriga. Mehaanik kiitis et odav pidada ja vähe kütust võtab. Liitriga pidi saama sõita 15 km aga kui nüüd välja arvutada siis mingi 6.5 sajale andke andeks aga siuke junn kuhu mahub ainult kaks inimest ja pakiruum olematu - minu arust küll nüüd ökonoomne pidada pole. Ega minul golf II rohkem võta ja ikka saab üle 70 km/h sõita mitte nagu casalini 70 km/h maksimum.

Selle rollerauto piduriklots
Ja "auto" ise


Töönädal siis lõppeski sellega.

24.03- Sabato
Nädalavahetuseks sai plaanitud Paolasse randa minek. Uurisin siis internetist rongigraafiku välja ja minek siis üheksase rongiga. Paola on 30 km eemal Rende linnast kus me elame.Kõik õhinas- Jõle vägev saab valgega nüüd näha kus  me siia saabudes sõitsime. Üllatus alla kümne minuti rende  vaatamist  tuli tunnel läbi mäe mis kestis järgmised 15 minutit ja uuesti valgust nägime siis olimegi juba Paola rongijaamas. :D Läks hästi!
Linn oli väikene ja kole polnud seal midagi vaadata, läksime randa ära kusjuures oli palju prügi ja saasta igal pool. Leidsime siiski koha kus oli prügivaba. Meie kõrval eemal oli kaks kohalikku vanemat naist kes mängisid nudiste- rinnad paljad, mis ulatusid peaaegu maani õhh :(
Käisime ujumas - õudne kui soolane vesi ja jahe oli ka aga mis sest. Käisime vähe ranna teises otsas ka aga kõik oli samasugune niiet tagasi . Päev oli tore ja mõnus sai ilusti puhata ja päikest. Eriti punased olid Mario ja Ragnar, kuna nad olid koguaeg selili päikese käes meie Sanderiga aga käisime ringi.
 Saime ilusti tagasi ka ja läksime sööma.

Rannaliiv siis oli selline
Sander Roosimaa
Sai siis oma tagument ka vahemerre pistetud
Vaade rannajonest siis :
Tagasi  jõudes oli kell 18:00 ja temperatuur siis selline:



25.03 Domenica
Pühapäev siis on meil niisama , pesin pesu kina pesumasin ikka veel parandamatta ja nagunii nii ta jääbki. Aga praegu hakkas vihma tibutama, eks peab ka koristama ja nii.

Veel üleeile oli Luigi meile kirja jätnud , et meie juurde peab saabuma 3 inimest järgmine nädal. Kes või mis nad on saab näha ega meile midagi rohkem ei öeldudki.
Kõike kaunist siis.

Tuesday, March 20, 2012

18.03 Pühapäev
   Kuna plaan oli matkama minna- eesmärgiga näha ehk lund ja vaadata mäe taha. Selle  puhul ärkasin pool kaheksa ning kell kaheksa panime minema. Mina ja siis Sander. Kõigepealt kulus tund , et saada üle raudtee ja jõe kuna lähemal ühtegi silda polnud. Edasi kuluski tunde- kaunist looklevat, ilusaid vaateid täis mägiteid kuni jõudsime esimesse linna S.Pietro in Guarano. Seal oli ühe ilusa raudtee silla all pisike kohvik kus võtsime jäätise ja Birra jube hea oli olla seal ja jalga puhata. Natuke edasi oli imelik masin seina sees nimelt kondoomi automaat, sander tegi ka ostu kuigi 5 euriseid kummid olid otsa saanud masinast. pidi võtma 7 eurised. Huvitav igastahes.

   Edasi läksime ülespoole 10 protsendise kaldega (mõni ka enam) väga kitsad tänavad. Lõpuks jõudsime oma sihtpunkti Redipianosse kohe leidsime sealt raudteejaama aga raudtee tundus ise suht kaua kasutuna seisnud. Pidime pärast minema vaatama kas ronge ka  käib. Otsisime kohta kus lõunat pidada ma siis ütlesin, et lähme ülespoole ikka seal peaks gps järgi olema kõrvaline koht ka. Lõpuks leidsimegi mäekülje kust avanes päris hea vaade Cosenzale ja Rendele ning kõigile allpool olevatele objektidele sellel hetkel näitas minu kell 811 meetrit üle merepinna aga kuna all mul näitas 120 meetrit (linn peaks asuma ametlike andmete järgi 230 meetrit siis tuleks arvestada juurde kuskil 110 meetrit) ehk siis lõunat sõime 921 meetri peal tegelikult ja  kell 13:00 .
 Aga nagu arvata oligi oli mäe taga kõrgem mägi :D




  Süües avastasin et mingi matkarada või asi läheb sinna linna juurde kus jäätist sõime arutasime ja kahtlesime Sandriga kas minna seda pidi. Lõpuks ikka läksime ja saimegi päris kiirelt sinna linna tagasi mis oli umbes 300 meetrit allpool.Rongiplaani siis vaatama ei läinudki :D
Sealt uuesti gps tööle ja näitas et 11 km oli kodu ja teeks pakkus teist kui üles tulles meile sobis oligi plaan teist kaudu alla saada. Alla tulek oli samamoodi kaunis vaatepilt kuna oli palju külakesi teel ning, mis kalded ikka tänavatel on ja elu oli nii rahulik. Idüll. Vanemad härrad mängisid kaarte väljas baari juures ja inimesed jalutavad koeri,mängivad lastega ja niisama kohvikus. Väga palju inimesi küll ei näinud aga ikkagi. Meie olime ilma särkideta ja kohalikud olid pikkade jopedega ja mantlitega, imestasime et miks ja kuidas neil kuum pole aga nüüd õhtul tean küll miks. Nad lihtsalt kaitsevad end päikese eest , meie nüüd punased nagu vähid :D
Tähelepanuväärne oli ka see et iga kurvi peal andsid autod signaali märguandeks kui keegi peaks vastu tulema.

   Alla tulek oli raskem kuna jalg oli koguaeg pinges sest pidi ju enda liikumist pidurdama.
Lõpuks alla jõudes imestasime mis ringi ikkagi tegime ja tampisime tuimade nägudega oma viimast 2,5 kilomeetrit, mis jäänud koduni. Lõpuks ikka kodus ja kell näitas siis 17:26 kui poodi läksime.
Päev oli uhke ja nii imelist loodust annab ikka otsida ja seda reisi meenutada on mõnus kuigi liigesed on hetkel kanged aga see väikene mure ikkagi. . Kokku siis tuli 9:30 millest 8:30 pidevat kõndimist, kilomeetreid veel täpselt ei tea aga 35 km ringi peaks see tulema hiljem kui internett parem vaatan google mapsi pealt järgi :D

Kogu reis siis ka kaardil (on küll väikeste mööndustega aga enamvähem see rada kõik kus käisime) :

Tuesday, March 13, 2012

13. 03 Teisipäev -martedi

Tegelt erilist kirjutada pole aga , et väga pikka tühja auku ei jääks siis :

Eile algas uus töönädal ainult viis tükki ongi jäänud kui kalendrit uurida .
Saime uued bussipiletid ja ütlesime, et me pesumasin ka pekkis, lubati päeval läbi käia korterist. Etterutates võin ütelda , et masin ikka katkine ja ei tea kas käidi või ei eks näha saab.

Esmaspäeva tähtsündmus siis selline, et saime avariilise Dodge Caliperi vaja stange maha, tuled eest, ja vasak käändmik, piduriklotsid, support ja sadul ning amort alt . Kõik laabus kenasti kuni pidurisadula eemaldamiseni. Mõte siis püssiga lahti lasta hops padrun carellost (tööriistakäru) ja tuld. Natuke keeras ja siis vrõnn , vaatasin mita asja ja hopsti polt sile. Põhjuseks peale tõsist uurimist mõrdes padrun. Siis puhtalt sportlikkust huvist kapi kallale ja kõik padrunid vaatasin üle ning üks oli veel katkine. Need panin ilusti kapi peale ja näitasin Brunole , et finito ja vaja minema visata. Neid ta siis vahtis ja mõtles ning üllatuseks olid nad carelosse tagasi pistetud. NO MIDA. Nüüd teab mida karta vähemalt. Polt tuli õnneks lahti huhh!!

Teisipäeval sai siis hommikul juba linnatiir tehtud Brunoga nimelt varuosakeskusesse. Seal lausa nagu linnaosa kus kõik margiesindused järjest kõrvuti väga vinge. Tegime linnas veel ühed cofeed ja tööle. Linna peal sai ka ikka Bella bimbasid vaadatud, roided veel nügimisest valusad , et Kaido ragazza- vaata nüüd.  Paar hooldust ja rehvivahetus. Selle käigus õnnestus Mariol ka näpp rehvi ja velje vahelt läbi lasta- aga suur poiss kannatas valu ilusti lõpuni ära :D
Peale lõuna polnud tööd vist ette nähtud ja Brunoga sai koristatud 4 tundi-  õudne kui mitu korda ühte ja sama põrandat võib mopiga üle käia. Aga sai ikka valge kah :D

Siin siis see mukitud põrand , vasak pool on siis pestud ja parem on siis nagu ennem oli.
Ja siin on üks kolmest kes seda tegi :

Ja niisama silt et 10 matsi vägistatakse 2.90 eest :D


Tegelt, oli mingi turg tänava ääres ja 10 naerist on 2.90 !!
Aga jah Buona Notte!

Wednesday, March 7, 2012

07.03 Kolmapäev mercoledi

Kuna juttu eriti polegi midagi kirjutada siis panen mõne pildi töökohast.  Ilmad on ka meil nüüd jahedad mingi 10 kraadi plussi ikka tuleb ära aga ei enamat.
SPIZZIRI MOTORI









Ahjaa sellise väikese käbi leidsin ka teel tööle!

Buona notte!!!

Tuesday, March 6, 2012

5.03 esmaspäev - lunedi!

Hommikul käisime kontorist läbi enne üheksat ja vahetasime bussipiletid uute vastu nüüd saab jälle nädal aega sõita 9 euriga.
Tööle läksime 9:15 bussiga, täna siis esimene pikk päev. Nagu ikka italiaanod rõõmsad. Ise nagu eriliselt teha ei saand midagi aga nipet näpet ikka. Kusjuures neil töömeestelgi ei paista palju teha olevat. Igale mehele 1 auto ehk siis 3-4 pilli. Sai näha kuidas Alfa Romeo 159 diislil nukkvõllid ja klapikambrikaan maha käib ja rihmad/rullid. Üks sisselaske nookur oli pooleks ja käis ainult 3 silindriga.  Päev möödus koos Brunoga. Käisime ühel rekkamehel teepeal abis. Haagisetuled ei töötanud, plussid ja massid üle mõõdetud tegime vehkat- Bruno midagi seal rääkis rekkamehega, et ei saa kohapeal midagi teha. Tagasi tulime kiirtee kaudu teise cosenza otsa, ülihea sile tee. Ülejäänud päev sai Audi A6 3.0tdi kütuseanduritega mässatud. Toodi poest uued 2 tükki mingi 640 euri. Lõpus tuli välja hoopis, et juhtmete kiirliited ei andnud ühendust, lõpuks sai pandud pistikud ja asi timm. Õhtul kui Mario ja Bruno kliendi audi A6 sõitma läksid aitasin Vinzensol Chrysleri klapikambrikaant maha võtta. Ahjaa lõuna ajal toodi meile süüa ka juustu, singi võileib, mis oli ikka väga-väga vürtsikas.
Bruno viskas veel Metropolise juurde ära õhtul! Õhtusöök Mare Lunas , ülla-ülla polnudki ainult makaronid vaid koos merekarpidega. Ühte maitsesin ei meeldinud. Karp maitses minuarust nagu puuseen, mis meil kase küljes kasvab. Niiet polnud millestki siiamaani ilma jäänud.
Homme siis jälle üheksast tööle!
Buona notte!

Sunday, March 4, 2012

02.-04 venerdi, sabato, domenica

02.03 venerdi
Hommikul jälle kella kümnnest keeletundi- seekord on see nüüd viimane ja edasi peab studiarema ise. Sandra küsis kuidas läheb teil ja olime enam-vähem rõõmsad kõik ja vastasime- hästi on kõik saame isegi midagi teha töö juures ja ainult keelt ei mõista. Seda ta nagu tähele ei pannud, et me rahul oleme ja siis hakkas tulema talt jälle , et tema õppis ka kaks aastat keelt ennem kui rääkima hakkas ja nii edasi, see meie probleem, et keelt ei oska ja nii. Luges nagu epistlit jälle. Ei tea mis tal viga oli aga jah las ta olla. Tund läks kenasti ja Rosalia isegi mainis ära ,et ma olen nagu arenenud ja õppinud- ühesõnaga kiitis , tegi hea tunde ja annab lootust et ehk hakkangi kunagi aru saama midagi kui edasi õpin. Kui ära läksime rõõmsalt hõikasime Sandralegi et ciao aga ta oli nii kurja näoga millegipärast ja ei tunud seal vastu sooja õhkugi (esimest korda kusjuures)
See jäägu nüüd sinnapaika.
Läksime sööma ja pärast tööle . Töö juures oli suuremat sorti koristamise päev-ei tea kas iga reedene või aga ainult üks mees tegi auto kallal midagi. Koristasime siis tõstukite platse ja võtsime tolmu igaltpoolt. Õhtupoole oli seal üks vana Renault ja Vinzenso (50 aastane)) kukkus seletama , selle kohta. Kui jutt läbi siis uuris ta me elu kohta. Ta arvas et me leedust. Teine mehaanik kes inglise keelt jagas ütles ka et me Eestist.Siis nad midagi seletasid ja ma sain aru , et ahh mis seal vahet see peaaegu üks ja sama. Siis seletasime veel lemmikloomadest jne.  Novot keeleoskamatud nagu oleme aga ära purssisime jutuajamise.
Õhtul töölt tulles proovisime , et kas järgmises peatuses maha minna pole kavalam vast saab söögikohale lähemale aga  tuli välja ,et saime hoopis 15 minuti võrra rohkem kõndida.
Peale sööki Linda  poole õhtustama, seal veel kaks leedu poissi ja üks neiu ka. Linda oli valmistanud kohaliku kraami- spagetti polognese ja mulliga veini pakkus kah. (päris hea.) Muidugi tulime jälle veits varem bussilt maha ja saime nati jalutada jälle. Jõle popiks muutub see vales kohas väljumine!
Öösel jala kodu aega selleks läks kuskil 45 minti. Nägime ka kuidas pool kaks öösel politsei autojuhte kontrollis.
Sabato i domenica käisime linna peal niisama tutvumas ja uudistamas ning lihtsalt puhkasime -järgmine nädalavahetus tuleb midagi ette võtta.  Homme siis esimene pikk tööpäev!
Arrivederci!

Thursday, March 1, 2012

1.03 uno marzo giovedi - neljapäev

Tänane päev algas suht mornide nägudega kui hommikul köögis kokku saime. Sõime hommikut ja mõtlesime , et eile oli ikka vilets päev. Päike oli mõnus ja läksime siis keeletundi Rosalia oli kohal ja uuriti et kuidas on jne. Vastasime ,et viletsalt ja nii. Õppisime oma keelt siis saime teada jölle kui vähe me teame ja kui keeruline on kiirelt õppida aga eks mõni sõna ikka oli meeles .
Peale tundi ootasime siis Sandra ära ja rääkisime oma probleemidest, et kui raske on olla kui me näeme, et inimesed katsuvad aru saada ja seletad aga kokkuvõttes ei saa kumbki pool midagi aru. Sandra positiivselt vasta, et ärge muretsege et ega temal ka kulus kaks aastat ennem kui keele selgeks sai ( no aga sellele ta ei mõelnud , et meie oleme ainult 7 nädalat ) Lisaks veel , et need ettevõtted on soovinud ise meid sinna praktikale ja nad on huvitatud , et me neist aru saama hakkaksime kunagi.  Ja lõpetuseks päeva nael -kokkuvõttes on see ikkagi teie problemo kuna itaallased ei hakka nagunii inglise keelt õppima, et teistest aru saada ja vot nii ongi.  Andis veel võimalused , et kas õpime suhtlema või kodinad kokku ja kodu ära. Kuna  aga loobuda ei tahaks nagu siis katsume kõigest väest ikkagi edasi punnitada keelt.
Sai siis peale epistlit lõunale mindud ja mõeldud veel korteri rõdul , et mis saama hakkab tööl. Seadsime sammud siis bussile ja saime kenasti kohalegi. Kui töökotta sisse astusime siis oppaaa Andre, Vinzenso , Bruno kõik jumala rõõmsad, et buongiorno ja sedasi. Töökoja meister Bruno siis küsis , et millega kodu lähete ja me vastu et bussiga. Ta veel seletas kella ajast , et eks peate varem siis minema kuna buss läheb ju 18:50 ja töö lõpeb 19:00 me vastu et si, si. Päeva peale anti ka kindad ja õppisime jälle itaalia töövõtteid . Õhtul sai ka rehve isegi vahetada aga jälle Vinzenso et no , no . Ja kukkus ette näitama, järgmised õnneks lasi mul ikka vahetada aga ikka tuli ja õpetas , et kätt  ära seal hoia et võib haiget saada. Küll on ikka ennast hoidvad inimesed. Kui nad eesti töökodadesse saaks siis nad saaks vist infarkti või minestaks.
Päeva lõppedes Bruno juba tuli et ragazzi, autobus ja patsutas kella . Meie , et ok ja läksime siis riietuma. Ära minnes sai ilusti nägemist soovitud ja tuju oli väga hea. Bussijaamas tulid ka Sander ja Ragnar neilgi oli parem päev olnud. Tuju oli kõigil üle keskmise ainult Ragnar vist veits tujust ära- tal juhendaja pidavat veits isekas olema. Isegi buss tuli ja jõudsime 10 minutilise hilinemisega sööma Mare Lunasse oli makaron , tomatipastaga ja friikartulitega kanaliha. Kusjuures hea toit oli.
Õhtul sai keelt õpitud ja harjutused ära tehtud, kui tunnis homme hästi läheb siis lubati jäätsit välja teha!
Aga ongi kõik kell juba pool kaksteist ja vaja magama ära minna . Nii, et kuulmiseni.

Wednesday, February 29, 2012

29.02 mercoledi -kolmapäev

Tänane päev algas jälle keelekümblusega lõunani -no ikka keeruline on keel paar lauset suutsin ikka selgeks saada ka aga eks neist ole vähe tolku töö juures.
Peale lõuna viis Luigi meid bussiga töö juurde , et näidata mis bussiga sinna saab ja andis ka busside ajad aga neist on vähe tolku nagu selgus õhtu kui töölt hakkasime ära tulema. Mina ja Mario saime oma ülemusega Metropolise juurde (suur kaubanduskeskus mille lähedal on restoran Mare Luna kus söömas käime õhtuti) Enne autost väljumist meister ütles et te peate keele selgeks saama muidu ei saa ju suhelda!   Aga teised Ragnar ja Sander need proovisid bussiga tulla aga kui töö lõpeb kell 19:00 ja viimane buss tuleb 18:50 siis mis arvate kas nad said bussile ja kas nad jõudsid kella 19:00 Mare Lunasse sööma . EI JÕUDNUD 
Meil kõigil on ikka keelebarjäär nii kohutav , et lausa kahju hakkab nii endast kui nendest vahvatest Itaallastest kes üritavad ikka seletada - aga kui mees ikka maha istub ja kätega peast kinni võtab ja sügavalt ohkab siis meist väga tark mulje ei jää ja ei tea kaua nad kannatavad seda välja.
Siis veel  söögikoha omanik oli vist veits pahane hilinemise ülle ja ütles meile et tulge ikka homme kella 19:00 Sandrale peab homme kurtma , et kuda jõuda peale tööd , mis lõppeb 19:00 bussile mis väljub kell 18:50 1,5 km kaugusele sööma kella 19:00 -ks
No aitab kah sellest superpäevast siis loodame parimat . Homme jälle päev. CIAO!

Tuesday, February 28, 2012

28.02 Martedi -teisipäev

Tänane hommik algas kell kümme euroformis Itaalia keele tunniga mida on meil terve nädala iga päev kaks ja pool tundi. Tund ise on mõnus aga eriti midagi aru saa, sest räägitakse Itaalia keeles, ainult äärmisel juhul inglise keeles - kui ikka midagi aru ei saa. Sai siis sõnu veits õpitud ja end tutvustatud eriti mõnus oli oma elukoha ütlemine sest ma ju elan KOKÕMÄE külas ja seda ei suuda isegi paljud eestlased kohe normaalselt välja ütelda, kohe kahju hakkas õpetajast kui ta seda hääldada proovis aga ega väga hull polnudki.
Sandra tuli veel rääkima , et kas kõik ikka okidoki ja teatas, et saame uue korteri. Luigi viis meid sinna vot see hoopis teistsugune avar, valge, soe ja kena. Asjad töötavad vaade mäestikule ja suur pood üle tee lähemal ka euroformi kontorile umbes 10 minti tee jalgsi.
Pärastpoole käisime praktika kohti vaatamas mina ja Mario saame siis honda ja opeli remondikohta aga sees oli Porsche ja BMW M3 ning johaidii kui puhas kõik oli (võib võrrelda Tartu Aasta Auto Plussiga ) Ragnar ja Sander said siis meie töökoha lähedal asuvasse Boschi garaaži see oli lihtne pikk hoone kus varustus sees aga tööd oli siin julmalt töö käis garaaži ees väljas parklas ja kõik kohad masinaid täis oleks eesti autotöökodadel ka siukesed järjekorrad.  Meie tööpäev hakkab kell kaheksa hommikul ja kestab kella seitsmeni õhtul vahel ka lõuna aga Ragnaril ja Sanderil pole vahel lõunat aga päev sama pikk -nemad söövad jooksvalt töö käigus.
Käisime uues poes ja ostsime söögikraami hommikuks tundub kallis olevat hetkel. Pärast läksime jälle sööma õhtust Mare Luna restosse täna oli siis Pizza ja mingid kartulikotleti sarnased asjad. Uskuge või mitte aga sõin isegi seeni pitsa peal - kuigi pole eriline seenesõber aga need seened olid maitsvad :D

Reis Itaaliasse ja esimene päev!

Itaaliasse praktikale minek algas minul kell 2:00 öösel äratusega ja väljasõit kodust kell 3:00. Kairi koos Aivoga viisid minu ja Mario lennujaama lennuki peale mis pidi väljuma 8:45  Nagu ikka juhtus ka seekord, juhipoolne klaasipesu ei toiminud.  Kohale me jõudsime lennujaama paar tundi enne lendu (ilmselgelt liiga vara) Lennujaamas oli rahulik jame jäime ootama teisi poisse. Sanderit ja Ragnarit. Sander tuli umbes tund peale me jõudmist. Lennujaama tulid veel ka Andy,Kati ja Maarja.  Nii me siis olime ja tegime aega parajaks võtsime rongipiletid välja mis olid Rooma rongijaamast Paolani ja sealt edasi Cosenzasse. Need jäid ootama oma aega.

Kuna ma lendan esimest korda elus oli see uus ja huvitav.
check-in  saime piletid ja pagas kaaluti minul 19.1 lubatud 20 kg - suht täpne värk või mis. Järmine peatus turvakontroll - imelik tunne kui teine mees katsub :( Edasi lennuvärava juurde kus saime kokku Ragnariga- oli vast pikk poiss minustki pikem. Ootasime siis millal pardale saab ostsime juua ja käisime vetsus, et ärevus lennukis kahju ei teeks :D 40 minti passimist ja saime peale lennuk AirBaltic Boeing, recaro istmed jäi silma. Lennuk siis pritsiti veel mingi sopaga üle mis ei lase vast jäätada tähtsaid asju. Start siis esimesele lennule võis alata kiirendus päris tugevalt tuntav (nõksa parem kui mu diisel golfil)  täiega meeldis, aknast välja vaadates alguses meeldiv polnd aga lõpuks oli fun. Esimest korda nägin pilvi ka pealtpoolt. Maandumine Riia lennujaamas - lennuki pealt viidi bussiga lennujaama terminali. Sai suht täis bussi end pressitud -oleks pidanud ootama järgmise peale oleks lahedamalt mahtunud. Bussijuht ka sujuvast sõidust polnud kuulnudki. Leidsime õige värava suht kiirelt ülesse ja jälle ootasime mingi tunnikese. 

Lennuk Riiast Rooma oli võimsam , sest kiirendus oli juba mahedam ja tõusunurk oli hoopis teine mis eelmisel. See lennuk ei pannudki kõrvu lukku. Enne Roomat oli aknast imeline vaade pilved , vahepeal Meri ja siis mäestik, päike seda vaadet kirjeldada ei saagi nii ilus. Enne maandumist üteldi , et 14 plusskraadi ja 3 ms tuul. Maandumisel olid mõnusad õhuaugud. Maandusime ja käisime WC-s ning hakkasime vaatama kust pagasit antakse sellegi leidsime kenasti kätte aga pidi jälle ootama mingi pool tundi kuni pakid käes. Minu kohvril üks ratas viltu ei tea kas ta õel oligi nii -peab küsima. Siis otsustasime kas süüa lennujaamas või sõita rongijaama ja seal vaadata midagi hamba alla. Otsus rongijaama kasuks. Nüüd hakkas pihta - kui lennujaamas sees oli normaalne rahulik siis ukse ees hakkas kino pihta. Taksojuhid kõik pakkuma -40 euri nägu viib rongijaama ,teine jälle 50 euri kõik neli ja veel et bussid/rongid on sama kallid. Me ikka otsisime bussigraafiku üles ja 5 minti pärast väljus üks buss läksime sellele ja 8 euri nägu ning saime rongijaama. Jaama oli umbes 40 km

Seal siis vaatasime , et me rongi pole graafikuski veel ja kuna 17:30 oli veel oma 2 tundi aega siis suund mc donaldsi poole, seal aga järjekorras oodates selgus , et töötajad suht suvalt köhivad avali sui ja panevad aga burgereid kokku jne. isu hakkas kaduma ja läksime ära-  kõrval paistis mingi söögikoht uksel mingi sell kutsus ka veel sisse ja  läksimegi. Selgus et restoran meid suunati lauda, seal lahedalt ruumi pagasile ja puha. Menüüd sirvides selgus , et pizza ahvatles hinnaga 8 euri aga tellima hakkates saime teada , et pakuvad ka einet mis sisaldas veel peale pizza ka friikartuleid ja jooki. Võtsin joogiks punase veini , et juba algust teha kohaliku kultuuriga. Isegi enamvähem vein oli peab mainima. See lugu oli 12 euri.

Pizza oli ikka suur ja hea - kõhu sain tugevalt täis. Kino sai ka arvega, sest keegi ei teind meist väljagi, alles siis kui jopesid selga hakkasime ajama hakati tegutsema.
Siis kõmpisime jaama perroonile ootama ja vaatama. Kõik rööpad olid prügi ja konisid täis kui rong tuli siis praht mõnusalt sõitis ringi rööbaste vahel. Belissimo. Tuli üks rong , mis nagu tablool näitas et väljub meile õigel ajal aga rongil oli vale nr. ei julenud peale minna. Mingi 10 minti enne väljumist tekkis värin hinge, et krt äkki ikka on me rong. Mõni minut hiljem aga simsalabim rongi nr muuutuski õigeks. Kobisime rongi. Täitsa täis oli rong mitte nagu eestis. Kohvreid ei osand ka kuhugi panna aga siis kohalik naisterahvas vehkis kätega, et seal eespool on kohvrite jaoks taskud. Läksime sinna aga enamus olid täis minul lõpuks õnnestus oma kohver ka ühe teisega samasse lahtrisse litsuda. Siis istuma, üks italiano laias üle kahe koha küsisin excuse me is this.. ja juba tõmbas kokku end. Istmed olid mõnusalt mugavad ja jalgadelgi enam vähem ruumi. Muidu pidi olema rongis wifi aga  essugi polnd. Oli vaja sõita kuskil 500 km Paolasse et seal ümber istuda. Isegi rongis võttis kõrvad lukku ja pidevalt, nii kui tunnel tuli või tunnelist välja ning vahepeal niisamagi. Rong sõitis kuskil 200 km tunnis ja enam. Oli mingi voldik kus kirjas et umbes selline rong saavutab maks kiiruseks 280 km/H Võib-olla et kuskil ka sõitis aga igaljuhul oli kiire rong. Piletikontrolöriga sai ka pulli kuna meil ühispilet ja saksakeelne, tüüp luges välja et 1 täiskasvanu ja 3 last tegelt oli kirjas üks aknapoolne koht ja 3 äärmist kohta. Selle rongiga läks hästi tulime õiges kohas maha ja asusime järgmist otsima. Sellegi leidsime kenasti ja väljus õigeaegselt. Sõit pidi kestma pool tundi ja nii me siis umbes vaatasime , et meie peatus. Nagu aga selgus liiga vara tulime maha oleks pidand veel 5 minti sõitma. Kuna rong lasi vastutulevat rongi mööda siis sellest ajanihe.

Ja siis hakkas vaikselt minema sinnasamusesse.
Luigi tuli meile järgi. Ootama pidime ainult kaua aja sisustamiseks  sai naljatatud , et mis masinaga järgi tuleb igat asja pakuti ma isegi mazda 323 et igavene pisike pill ja sai palju nalja sellest. Vihma sadas ja ootasim,e lõpuks tuligi ja tuli pisikese kaheukselise fiatiga. Vaatasime kohkunult üksteisele otsa et mida asja. Aga Luigi ei lasknud end heidutada meie suurtest kohvritest , mis sest ,et pagassi aind 2 tükki jeelijeeli ära mahtus. Mina võtsin oma sülle. Kuna väljas märg siis tõmbas masinal klaasid uduseks ja ventilaator oli ka veel  poolvigane ja salongi radikas ka vist läbi (ilge tosooli hais üleval) lõpus sõit kippus uduseks meie ei näinud enam ammu aknast välja ei tea kuidas Luigi nägi. Aga  masinale andis täiega valu- neljakümnega üle lamavate politseide ja löökaukudest läbi, hirmus.
Hirmsam aga tuli kui korterisse saime, jumala rõske ja tuntavalt hallituse lõhna. Polnud kaua elatud sees. Üks wc kaputt ja põrand marmorist , mis õhkas mõnusalt külma. Öösel oli külmem kui kodus talvel.Veel enam seinakontaktid ei sobi euro pistikutega, pidi läpaka laadijat modima sain mingi juhtmejupi mis sobib kontaktiga ja selle teipisin laadijale otsa ja toimib. Söögitegemise nõusid ka vähe  ja pesumasinal juhe otsast lõigatud. Kurtsime seda Sandrale ja pidi otsima teise korteri, eks näis mis saab. 

27.02 Pidi kell 9:30 Luigi järgi tulema. Natuke ta hilines. Siis kõmpsisime euroformi (see on see asutus kes neid projekte korraldab) Kohtusime Sandraga  ja Itaalia keele õpetaja ning Lindaga.  Allkirjastasime vajalikud lepingud ja saime võtmehoidja ning cosenza kohta infot. Samal ajal olid seal ka Rootsi neiud 3 tükki nendega sai põgusalt tervitatud.Veel pidi olema 16 portugaallast ja mõni  leedukas siin linnas. Kella kolmeni oli siis prii sai vähe käidud linna vaatamas ja Metropolise kaubanduskeskuses. Kolmest viis Linda meid vanalinna vaatama. Oli päris kitsaste tänavatega ja mägine jõhkrad kallakud ikka  seal. Vanalinnas pidi elama vaesem rahvas mitte nagu Talinnas. Koos vanalinnas käiguga sai ka bussiliiklusega tutvutud. Peale seda oli meil õhtusöök ootamas.  Läksime siis 19:00 restorani juba laud kaetud ja oodati meid. Söögiks siis spagetid ja liha friikartulitega ning kohalik leib ja vesi. Hea söök ja kõht täis.
Poest hommikuks kraami ja korterisse tagasi. Ikka külm krt. Sandra ütles ka päeval , et igal korteril on oma küttesüsteem on mingi boiler mis vett soojendab aga seda ainult paar tundi päeva jooksul. Niiet ikkagi külm on siin . Aga head ööd siis kell juba 22:40

Thursday, January 19, 2012

Millest see alguse sai

Kuna pole blogija tüüpi siis ehk sellepärast mul teda siiamaani polnudki. Nüüd aga hakkab blogi järele vajadus tekkima. Räägin lähemalt miks.
Ükspäev koolis tegeledes autotehniku asjadega helises kursusekaaslasel telefon (nagu ikka) seekord aga polnud tüdruksõber vaid meie kursusejuhataja, seal nad siis sossutasid juttu tükk aega. Kõne lõppedes oli tal suu naerul ja teatas , et saab vist Itaaliasse minna. Tekkis endalgi huvi kohe , et mis, mis! Mario sai nimelt pakkumise minna Itaaliasse praktikale teatud ajavahemikul ja pidi kellegi veel kaasa võtma. Ma kohe mõttes , et krt saaks kah oleks vägev. Siis ta uuris, et kes veel oleks huvitatud- kuna kedagi ei huvitanud väga siis olin ise nõus. Hiljem selgus , et peab siis täitma ingliskeelse cv ja tegema motivatsioonikirja.  Nende  ja hinnete ning kursusejuhataja soovituse põhjal pidi nädala pärast otsuse tegema zürii. See oli kõige põnevam nädal kui ootama pidi ja kui teada saime , et mina ja Mario on valitud projektis osalema siis oli tuju hea :)  (projekt siis elukestev õpe : The Best European Vocational Practice and Nationality )

Sain Itaalia keele vestmiku ja siis sealt ma sirvin ja pursin seda spagetti keelt :D
Ühesõnaga see sai saatuslikuks minu blogi sünnile, eks ma katsu siis seda asja ajada siin.

ARRIVEDERCI !!