Tere jälle!
Uus nädal hakkas "kenasti". Nagu ikka esmaspäeviti läksime ka seekord bussipileteid vahetama kontorisse. Hoogsal sammul olime üheksast kohal, et võtame piletid ja saame 9:25 bussile ja tööle. Kontoris aga polnud inimest kes meile pileteid annaks no ootasime, ootasime veel siis vaatasime, et jah juba 9:20 , vist peab jala minema- pidimegi. Sandra tuli 9:58 ja oli nii tavalise näoga nagu oleks see tunnine hilinemine normaalne, isegi ei vabandanud või et sorry. (kuigi lõuna itaalias pidi olema 10-15 minutiline hilinemine olema ok aga see juba tund) Siis küsis kas probleeme on , me vastu et pesumasin ei tööta muidu bueno. Ütles, et annab Luigile teada me vastu, ta juba teab 2 nädalat seda. Siis ,et aa no ju ta unustas siis ära. Normaalne värk. Aga õhtuks juba masin töötab -Ime!!!
Töö juures on inimesed ikka lahedad hilinemise kohta Bruno küsis kas tulime Cosenza ringiga :D
Täna sai siis Jeepil kollektorid lõpuks maha ja tihendeid seal enam polnudki ja nii ta jäi.
Ragnar on meil juba teist päeva kodune kuna sai Paolas rannas ikka päikesepõletuse ja nüüd ei saa särkigi kanda kuna pisikesed villid ja muidu kuum olla, ega ta hea välja jah näe aga eks läheb üle kunagi.
Ja nüüd nädala tähtsad uudised.
Kui saime eelmine nädal juba infot, et tuleb 3 inimest. Täna saime siis täiendavat infot, et lätist kaks õpilast ja üks õpetaja. Siin omakeskis arutasime, et no enam vähem mahutab ära , et saavad suure toa ja minu ning Mario tuppa mis on 4 korda 3,5 meetrit tuleb Ragnar ja Sander jääb oma pisikesse tuppa.
Täna aga saabus jackpot Luigi suust, et õpetaja läheb Sanderi tuppa ja teised kaks sinna Ragnari tuppa ning meie neljakesi siis minu toas- UHKE. Praegu on juba nii, et on riiete jaoks kaks sahtlit ja ruumi natuke ka liikumiseks. Kui tuleb veel kaks voodit siis ei saa enam laua taha istuma ega kapi juurde ja kuidas see magaminegi tuleb-voodid kohe kõrvuti ja äge siis. Keegi külge keerab annab teisele küünarnukiga ribidesse.
Köögis on üldse maailmalõpp kuna praegu on seal neli tooli ja laud kus mahutab nibin nabin neljakesi korraga sööma/liikuma ja külmkapp on ka selline pisike mis neljale paras aga seitsmele -no,no!!
Niiet see projekti korraldamine ajab ikka imestama küll kohati.
Homme siis see õhtu kui töölt tulles on uued elanikud kodus ja ei tea kus toas me oleme ja mis üldse saab selle ruumiga.
Tuesday, March 27, 2012
Sunday, March 25, 2012
19.03-25.03
Head suveajale üleminekut siis.Siin hakkavad pungad õide minema puudel aga Haanjas sajab lund, imelik mõelda kohe.
Nüüd saab siin neljas nädal kohapeal oldud.
Mis siis vahepeal juhtunud on -ikka tööl käidud korralikult.
Muidu ikka tegelesime autodega aga kolmapäeval juhtus imelik asi. Meid oli appi vaja laoriiulite paigaldamisel. Pidi vanad riiulid eest võtma ja siis uue paigutusega uued püsti panema. Me siis vabal momendil läksimegi appi aga noh mehed kelle töö se oli, hakkasid viilima ja lõpuks ma juba jäin päris üksi sinna monteerima ja nii. Aga see oli õhtul mõni tund ja ei teinud väljagi . Sai siis bussi peale ära mindud ja sööma ning järgmine päev tööle tagasi, siis kutsuti jälle meid appi. Bruno, meie töökoja meister käis pahandamas nende peale, et miks poisid teie tööd peavad tegema, nad ikkagi mehaanikud ja tulid autosid remontima. Igastahes ta tuli ka meiega rääkima nii, et kedagi teist polnud lähedal ja ütles, et aidake kui väga vaja on ja kui nad luuslanki löövad siis nihverdage end silma alt ära ja las nad ise teevad. Miks teie peate rabama ja õhtul väsinud olema kui nemad ainult kohvitavad ja suitsu teevad ning õhtul värskena kodu lähevad. Saigi siis poldid kinni keeratud ja autode juurde mindud, seal siis tegimegi tarka nägu ja nagu oleks hull tegevus käinud, Brunole meeldis ja riiulimehed pidid ise töötama nüüd :D
Sai räägitud ka rollerautost juttu see Casalini töötab mitsubishi diiselmootoriga. Mehaanik kiitis et odav pidada ja vähe kütust võtab. Liitriga pidi saama sõita 15 km aga kui nüüd välja arvutada siis mingi 6.5 sajale andke andeks aga siuke junn kuhu mahub ainult kaks inimest ja pakiruum olematu - minu arust küll nüüd ökonoomne pidada pole. Ega minul golf II rohkem võta ja ikka saab üle 70 km/h sõita mitte nagu casalini 70 km/h maksimum.
Selle rollerauto piduriklots
Töönädal siis lõppeski sellega.
24.03- Sabato
Nädalavahetuseks sai plaanitud Paolasse randa minek. Uurisin siis internetist rongigraafiku välja ja minek siis üheksase rongiga. Paola on 30 km eemal Rende linnast kus me elame.Kõik õhinas- Jõle vägev saab valgega nüüd näha kus me siia saabudes sõitsime. Üllatus alla kümne minuti rende vaatamist tuli tunnel läbi mäe mis kestis järgmised 15 minutit ja uuesti valgust nägime siis olimegi juba Paola rongijaamas. :D Läks hästi!
Linn oli väikene ja kole polnud seal midagi vaadata, läksime randa ära kusjuures oli palju prügi ja saasta igal pool. Leidsime siiski koha kus oli prügivaba. Meie kõrval eemal oli kaks kohalikku vanemat naist kes mängisid nudiste- rinnad paljad, mis ulatusid peaaegu maani õhh :(
Käisime ujumas - õudne kui soolane vesi ja jahe oli ka aga mis sest. Käisime vähe ranna teises otsas ka aga kõik oli samasugune niiet tagasi . Päev oli tore ja mõnus sai ilusti puhata ja päikest. Eriti punased olid Mario ja Ragnar, kuna nad olid koguaeg selili päikese käes meie Sanderiga aga käisime ringi.
Saime ilusti tagasi ka ja läksime sööma.
Rannaliiv siis oli selline
25.03 Domenica
Pühapäev siis on meil niisama , pesin pesu kina pesumasin ikka veel parandamatta ja nagunii nii ta jääbki. Aga praegu hakkas vihma tibutama, eks peab ka koristama ja nii.
Veel üleeile oli Luigi meile kirja jätnud , et meie juurde peab saabuma 3 inimest järgmine nädal. Kes või mis nad on saab näha ega meile midagi rohkem ei öeldudki.
Kõike kaunist siis.
Nüüd saab siin neljas nädal kohapeal oldud.
Mis siis vahepeal juhtunud on -ikka tööl käidud korralikult.
Muidu ikka tegelesime autodega aga kolmapäeval juhtus imelik asi. Meid oli appi vaja laoriiulite paigaldamisel. Pidi vanad riiulid eest võtma ja siis uue paigutusega uued püsti panema. Me siis vabal momendil läksimegi appi aga noh mehed kelle töö se oli, hakkasid viilima ja lõpuks ma juba jäin päris üksi sinna monteerima ja nii. Aga see oli õhtul mõni tund ja ei teinud väljagi . Sai siis bussi peale ära mindud ja sööma ning järgmine päev tööle tagasi, siis kutsuti jälle meid appi. Bruno, meie töökoja meister käis pahandamas nende peale, et miks poisid teie tööd peavad tegema, nad ikkagi mehaanikud ja tulid autosid remontima. Igastahes ta tuli ka meiega rääkima nii, et kedagi teist polnud lähedal ja ütles, et aidake kui väga vaja on ja kui nad luuslanki löövad siis nihverdage end silma alt ära ja las nad ise teevad. Miks teie peate rabama ja õhtul väsinud olema kui nemad ainult kohvitavad ja suitsu teevad ning õhtul värskena kodu lähevad. Saigi siis poldid kinni keeratud ja autode juurde mindud, seal siis tegimegi tarka nägu ja nagu oleks hull tegevus käinud, Brunole meeldis ja riiulimehed pidid ise töötama nüüd :D
Sai räägitud ka rollerautost juttu see Casalini töötab mitsubishi diiselmootoriga. Mehaanik kiitis et odav pidada ja vähe kütust võtab. Liitriga pidi saama sõita 15 km aga kui nüüd välja arvutada siis mingi 6.5 sajale andke andeks aga siuke junn kuhu mahub ainult kaks inimest ja pakiruum olematu - minu arust küll nüüd ökonoomne pidada pole. Ega minul golf II rohkem võta ja ikka saab üle 70 km/h sõita mitte nagu casalini 70 km/h maksimum.
Selle rollerauto piduriklots
Ja "auto" ise
Töönädal siis lõppeski sellega.
24.03- Sabato
Nädalavahetuseks sai plaanitud Paolasse randa minek. Uurisin siis internetist rongigraafiku välja ja minek siis üheksase rongiga. Paola on 30 km eemal Rende linnast kus me elame.Kõik õhinas- Jõle vägev saab valgega nüüd näha kus me siia saabudes sõitsime. Üllatus alla kümne minuti rende vaatamist tuli tunnel läbi mäe mis kestis järgmised 15 minutit ja uuesti valgust nägime siis olimegi juba Paola rongijaamas. :D Läks hästi!
Linn oli väikene ja kole polnud seal midagi vaadata, läksime randa ära kusjuures oli palju prügi ja saasta igal pool. Leidsime siiski koha kus oli prügivaba. Meie kõrval eemal oli kaks kohalikku vanemat naist kes mängisid nudiste- rinnad paljad, mis ulatusid peaaegu maani õhh :(
Käisime ujumas - õudne kui soolane vesi ja jahe oli ka aga mis sest. Käisime vähe ranna teises otsas ka aga kõik oli samasugune niiet tagasi . Päev oli tore ja mõnus sai ilusti puhata ja päikest. Eriti punased olid Mario ja Ragnar, kuna nad olid koguaeg selili päikese käes meie Sanderiga aga käisime ringi.
Saime ilusti tagasi ka ja läksime sööma.
Rannaliiv siis oli selline
Sander Roosimaa
Sai siis oma tagument ka vahemerre pistetud
Vaade rannajonest siis :
Tagasi jõudes oli kell 18:00 ja temperatuur siis selline:
25.03 Domenica
Pühapäev siis on meil niisama , pesin pesu kina pesumasin ikka veel parandamatta ja nagunii nii ta jääbki. Aga praegu hakkas vihma tibutama, eks peab ka koristama ja nii.
Veel üleeile oli Luigi meile kirja jätnud , et meie juurde peab saabuma 3 inimest järgmine nädal. Kes või mis nad on saab näha ega meile midagi rohkem ei öeldudki.
Kõike kaunist siis.
Tuesday, March 20, 2012
18.03 Pühapäev
Kuna plaan oli matkama minna- eesmärgiga näha ehk lund ja vaadata mäe taha. Selle puhul ärkasin pool kaheksa ning kell kaheksa panime minema. Mina ja siis Sander. Kõigepealt kulus tund , et saada üle raudtee ja jõe kuna lähemal ühtegi silda polnud. Edasi kuluski tunde- kaunist looklevat, ilusaid vaateid täis mägiteid kuni jõudsime esimesse linna S.Pietro in Guarano. Seal oli ühe ilusa raudtee silla all pisike kohvik kus võtsime jäätise ja Birra jube hea oli olla seal ja jalga puhata. Natuke edasi oli imelik masin seina sees nimelt kondoomi automaat, sander tegi ka ostu kuigi 5 euriseid kummid olid otsa saanud masinast. pidi võtma 7 eurised. Huvitav igastahes.
Edasi läksime ülespoole 10 protsendise kaldega (mõni ka enam) väga kitsad tänavad. Lõpuks jõudsime oma sihtpunkti Redipianosse kohe leidsime sealt raudteejaama aga raudtee tundus ise suht kaua kasutuna seisnud. Pidime pärast minema vaatama kas ronge ka käib. Otsisime kohta kus lõunat pidada ma siis ütlesin, et lähme ülespoole ikka seal peaks gps järgi olema kõrvaline koht ka. Lõpuks leidsimegi mäekülje kust avanes päris hea vaade Cosenzale ja Rendele ning kõigile allpool olevatele objektidele sellel hetkel näitas minu kell 811 meetrit üle merepinna aga kuna all mul näitas 120 meetrit (linn peaks asuma ametlike andmete järgi 230 meetrit siis tuleks arvestada juurde kuskil 110 meetrit) ehk siis lõunat sõime 921 meetri peal tegelikult ja kell 13:00 .
Aga nagu arvata oligi oli mäe taga kõrgem mägi :D
Süües avastasin et mingi matkarada või asi läheb sinna linna juurde kus jäätist sõime arutasime ja kahtlesime Sandriga kas minna seda pidi. Lõpuks ikka läksime ja saimegi päris kiirelt sinna linna tagasi mis oli umbes 300 meetrit allpool.Rongiplaani siis vaatama ei läinudki :D
Sealt uuesti gps tööle ja näitas et 11 km oli kodu ja teeks pakkus teist kui üles tulles meile sobis oligi plaan teist kaudu alla saada. Alla tulek oli samamoodi kaunis vaatepilt kuna oli palju külakesi teel ning, mis kalded ikka tänavatel on ja elu oli nii rahulik. Idüll. Vanemad härrad mängisid kaarte väljas baari juures ja inimesed jalutavad koeri,mängivad lastega ja niisama kohvikus. Väga palju inimesi küll ei näinud aga ikkagi. Meie olime ilma särkideta ja kohalikud olid pikkade jopedega ja mantlitega, imestasime et miks ja kuidas neil kuum pole aga nüüd õhtul tean küll miks. Nad lihtsalt kaitsevad end päikese eest , meie nüüd punased nagu vähid :D
Tähelepanuväärne oli ka see et iga kurvi peal andsid autod signaali märguandeks kui keegi peaks vastu tulema.
Alla tulek oli raskem kuna jalg oli koguaeg pinges sest pidi ju enda liikumist pidurdama.
Lõpuks alla jõudes imestasime mis ringi ikkagi tegime ja tampisime tuimade nägudega oma viimast 2,5 kilomeetrit, mis jäänud koduni. Lõpuks ikka kodus ja kell näitas siis 17:26 kui poodi läksime.
Päev oli uhke ja nii imelist loodust annab ikka otsida ja seda reisi meenutada on mõnus kuigi liigesed on hetkel kanged aga see väikene mure ikkagi. . Kokku siis tuli 9:30 millest 8:30 pidevat kõndimist, kilomeetreid veel täpselt ei tea aga 35 km ringi peaks see tulema hiljem kui internett parem vaatan google mapsi pealt järgi :D
Kogu reis siis ka kaardil (on küll väikeste mööndustega aga enamvähem see rada kõik kus käisime) :
Kuna plaan oli matkama minna- eesmärgiga näha ehk lund ja vaadata mäe taha. Selle puhul ärkasin pool kaheksa ning kell kaheksa panime minema. Mina ja siis Sander. Kõigepealt kulus tund , et saada üle raudtee ja jõe kuna lähemal ühtegi silda polnud. Edasi kuluski tunde- kaunist looklevat, ilusaid vaateid täis mägiteid kuni jõudsime esimesse linna S.Pietro in Guarano. Seal oli ühe ilusa raudtee silla all pisike kohvik kus võtsime jäätise ja Birra jube hea oli olla seal ja jalga puhata. Natuke edasi oli imelik masin seina sees nimelt kondoomi automaat, sander tegi ka ostu kuigi 5 euriseid kummid olid otsa saanud masinast. pidi võtma 7 eurised. Huvitav igastahes.
Edasi läksime ülespoole 10 protsendise kaldega (mõni ka enam) väga kitsad tänavad. Lõpuks jõudsime oma sihtpunkti Redipianosse kohe leidsime sealt raudteejaama aga raudtee tundus ise suht kaua kasutuna seisnud. Pidime pärast minema vaatama kas ronge ka käib. Otsisime kohta kus lõunat pidada ma siis ütlesin, et lähme ülespoole ikka seal peaks gps järgi olema kõrvaline koht ka. Lõpuks leidsimegi mäekülje kust avanes päris hea vaade Cosenzale ja Rendele ning kõigile allpool olevatele objektidele sellel hetkel näitas minu kell 811 meetrit üle merepinna aga kuna all mul näitas 120 meetrit (linn peaks asuma ametlike andmete järgi 230 meetrit siis tuleks arvestada juurde kuskil 110 meetrit) ehk siis lõunat sõime 921 meetri peal tegelikult ja kell 13:00 .
Aga nagu arvata oligi oli mäe taga kõrgem mägi :D
Süües avastasin et mingi matkarada või asi läheb sinna linna juurde kus jäätist sõime arutasime ja kahtlesime Sandriga kas minna seda pidi. Lõpuks ikka läksime ja saimegi päris kiirelt sinna linna tagasi mis oli umbes 300 meetrit allpool.Rongiplaani siis vaatama ei läinudki :D
Sealt uuesti gps tööle ja näitas et 11 km oli kodu ja teeks pakkus teist kui üles tulles meile sobis oligi plaan teist kaudu alla saada. Alla tulek oli samamoodi kaunis vaatepilt kuna oli palju külakesi teel ning, mis kalded ikka tänavatel on ja elu oli nii rahulik. Idüll. Vanemad härrad mängisid kaarte väljas baari juures ja inimesed jalutavad koeri,mängivad lastega ja niisama kohvikus. Väga palju inimesi küll ei näinud aga ikkagi. Meie olime ilma särkideta ja kohalikud olid pikkade jopedega ja mantlitega, imestasime et miks ja kuidas neil kuum pole aga nüüd õhtul tean küll miks. Nad lihtsalt kaitsevad end päikese eest , meie nüüd punased nagu vähid :D
Tähelepanuväärne oli ka see et iga kurvi peal andsid autod signaali märguandeks kui keegi peaks vastu tulema.
Alla tulek oli raskem kuna jalg oli koguaeg pinges sest pidi ju enda liikumist pidurdama.
Lõpuks alla jõudes imestasime mis ringi ikkagi tegime ja tampisime tuimade nägudega oma viimast 2,5 kilomeetrit, mis jäänud koduni. Lõpuks ikka kodus ja kell näitas siis 17:26 kui poodi läksime.
Päev oli uhke ja nii imelist loodust annab ikka otsida ja seda reisi meenutada on mõnus kuigi liigesed on hetkel kanged aga see väikene mure ikkagi. . Kokku siis tuli 9:30 millest 8:30 pidevat kõndimist, kilomeetreid veel täpselt ei tea aga 35 km ringi peaks see tulema hiljem kui internett parem vaatan google mapsi pealt järgi :D
Kogu reis siis ka kaardil (on küll väikeste mööndustega aga enamvähem see rada kõik kus käisime) :
Tuesday, March 13, 2012
13. 03 Teisipäev -martedi
Tegelt erilist kirjutada pole aga , et väga pikka tühja auku ei jääks siis :
Eile algas uus töönädal ainult viis tükki ongi jäänud kui kalendrit uurida .
Saime uued bussipiletid ja ütlesime, et me pesumasin ka pekkis, lubati päeval läbi käia korterist. Etterutates võin ütelda , et masin ikka katkine ja ei tea kas käidi või ei eks näha saab.
Esmaspäeva tähtsündmus siis selline, et saime avariilise Dodge Caliperi vaja stange maha, tuled eest, ja vasak käändmik, piduriklotsid, support ja sadul ning amort alt . Kõik laabus kenasti kuni pidurisadula eemaldamiseni. Mõte siis püssiga lahti lasta hops padrun carellost (tööriistakäru) ja tuld. Natuke keeras ja siis vrõnn , vaatasin mita asja ja hopsti polt sile. Põhjuseks peale tõsist uurimist mõrdes padrun. Siis puhtalt sportlikkust huvist kapi kallale ja kõik padrunid vaatasin üle ning üks oli veel katkine. Need panin ilusti kapi peale ja näitasin Brunole , et finito ja vaja minema visata. Neid ta siis vahtis ja mõtles ning üllatuseks olid nad carelosse tagasi pistetud. NO MIDA. Nüüd teab mida karta vähemalt. Polt tuli õnneks lahti huhh!!
Teisipäeval sai siis hommikul juba linnatiir tehtud Brunoga nimelt varuosakeskusesse. Seal lausa nagu linnaosa kus kõik margiesindused järjest kõrvuti väga vinge. Tegime linnas veel ühed cofeed ja tööle. Linna peal sai ka ikka Bella bimbasid vaadatud, roided veel nügimisest valusad , et Kaido ragazza- vaata nüüd. Paar hooldust ja rehvivahetus. Selle käigus õnnestus Mariol ka näpp rehvi ja velje vahelt läbi lasta- aga suur poiss kannatas valu ilusti lõpuni ära :D
Peale lõuna polnud tööd vist ette nähtud ja Brunoga sai koristatud 4 tundi- õudne kui mitu korda ühte ja sama põrandat võib mopiga üle käia. Aga sai ikka valge kah :D
Siin siis see mukitud põrand , vasak pool on siis pestud ja parem on siis nagu ennem oli.
Ja siin on üks kolmest kes seda tegi :
Tegelt, oli mingi turg tänava ääres ja 10 naerist on 2.90 !!
Aga jah Buona Notte!
Eile algas uus töönädal ainult viis tükki ongi jäänud kui kalendrit uurida .
Saime uued bussipiletid ja ütlesime, et me pesumasin ka pekkis, lubati päeval läbi käia korterist. Etterutates võin ütelda , et masin ikka katkine ja ei tea kas käidi või ei eks näha saab.
Esmaspäeva tähtsündmus siis selline, et saime avariilise Dodge Caliperi vaja stange maha, tuled eest, ja vasak käändmik, piduriklotsid, support ja sadul ning amort alt . Kõik laabus kenasti kuni pidurisadula eemaldamiseni. Mõte siis püssiga lahti lasta hops padrun carellost (tööriistakäru) ja tuld. Natuke keeras ja siis vrõnn , vaatasin mita asja ja hopsti polt sile. Põhjuseks peale tõsist uurimist mõrdes padrun. Siis puhtalt sportlikkust huvist kapi kallale ja kõik padrunid vaatasin üle ning üks oli veel katkine. Need panin ilusti kapi peale ja näitasin Brunole , et finito ja vaja minema visata. Neid ta siis vahtis ja mõtles ning üllatuseks olid nad carelosse tagasi pistetud. NO MIDA. Nüüd teab mida karta vähemalt. Polt tuli õnneks lahti huhh!!
Teisipäeval sai siis hommikul juba linnatiir tehtud Brunoga nimelt varuosakeskusesse. Seal lausa nagu linnaosa kus kõik margiesindused järjest kõrvuti väga vinge. Tegime linnas veel ühed cofeed ja tööle. Linna peal sai ka ikka Bella bimbasid vaadatud, roided veel nügimisest valusad , et Kaido ragazza- vaata nüüd. Paar hooldust ja rehvivahetus. Selle käigus õnnestus Mariol ka näpp rehvi ja velje vahelt läbi lasta- aga suur poiss kannatas valu ilusti lõpuni ära :D
Peale lõuna polnud tööd vist ette nähtud ja Brunoga sai koristatud 4 tundi- õudne kui mitu korda ühte ja sama põrandat võib mopiga üle käia. Aga sai ikka valge kah :D
Ja siin on üks kolmest kes seda tegi :
Ja niisama silt et 10 matsi vägistatakse 2.90 eest :D
Tegelt, oli mingi turg tänava ääres ja 10 naerist on 2.90 !!
Aga jah Buona Notte!
Wednesday, March 7, 2012
07.03 Kolmapäev mercoledi
Kuna juttu eriti polegi midagi kirjutada siis panen mõne pildi töökohast. Ilmad on ka meil nüüd jahedad mingi 10 kraadi plussi ikka tuleb ära aga ei enamat.
SPIZZIRI MOTORI
SPIZZIRI MOTORI
Ahjaa sellise väikese käbi leidsin ka teel tööle!
Buona notte!!!
Tuesday, March 6, 2012
5.03 esmaspäev - lunedi!
Hommikul käisime kontorist läbi enne üheksat ja vahetasime bussipiletid uute vastu nüüd saab jälle nädal aega sõita 9 euriga.
Tööle läksime 9:15 bussiga, täna siis esimene pikk päev. Nagu ikka italiaanod rõõmsad. Ise nagu eriliselt teha ei saand midagi aga nipet näpet ikka. Kusjuures neil töömeestelgi ei paista palju teha olevat. Igale mehele 1 auto ehk siis 3-4 pilli. Sai näha kuidas Alfa Romeo 159 diislil nukkvõllid ja klapikambrikaan maha käib ja rihmad/rullid. Üks sisselaske nookur oli pooleks ja käis ainult 3 silindriga. Päev möödus koos Brunoga. Käisime ühel rekkamehel teepeal abis. Haagisetuled ei töötanud, plussid ja massid üle mõõdetud tegime vehkat- Bruno midagi seal rääkis rekkamehega, et ei saa kohapeal midagi teha. Tagasi tulime kiirtee kaudu teise cosenza otsa, ülihea sile tee. Ülejäänud päev sai Audi A6 3.0tdi kütuseanduritega mässatud. Toodi poest uued 2 tükki mingi 640 euri. Lõpus tuli välja hoopis, et juhtmete kiirliited ei andnud ühendust, lõpuks sai pandud pistikud ja asi timm. Õhtul kui Mario ja Bruno kliendi audi A6 sõitma läksid aitasin Vinzensol Chrysleri klapikambrikaant maha võtta. Ahjaa lõuna ajal toodi meile süüa ka juustu, singi võileib, mis oli ikka väga-väga vürtsikas.
Bruno viskas veel Metropolise juurde ära õhtul! Õhtusöök Mare Lunas , ülla-ülla polnudki ainult makaronid vaid koos merekarpidega. Ühte maitsesin ei meeldinud. Karp maitses minuarust nagu puuseen, mis meil kase küljes kasvab. Niiet polnud millestki siiamaani ilma jäänud.
Homme siis jälle üheksast tööle!
Buona notte!
Tööle läksime 9:15 bussiga, täna siis esimene pikk päev. Nagu ikka italiaanod rõõmsad. Ise nagu eriliselt teha ei saand midagi aga nipet näpet ikka. Kusjuures neil töömeestelgi ei paista palju teha olevat. Igale mehele 1 auto ehk siis 3-4 pilli. Sai näha kuidas Alfa Romeo 159 diislil nukkvõllid ja klapikambrikaan maha käib ja rihmad/rullid. Üks sisselaske nookur oli pooleks ja käis ainult 3 silindriga. Päev möödus koos Brunoga. Käisime ühel rekkamehel teepeal abis. Haagisetuled ei töötanud, plussid ja massid üle mõõdetud tegime vehkat- Bruno midagi seal rääkis rekkamehega, et ei saa kohapeal midagi teha. Tagasi tulime kiirtee kaudu teise cosenza otsa, ülihea sile tee. Ülejäänud päev sai Audi A6 3.0tdi kütuseanduritega mässatud. Toodi poest uued 2 tükki mingi 640 euri. Lõpus tuli välja hoopis, et juhtmete kiirliited ei andnud ühendust, lõpuks sai pandud pistikud ja asi timm. Õhtul kui Mario ja Bruno kliendi audi A6 sõitma läksid aitasin Vinzensol Chrysleri klapikambrikaant maha võtta. Ahjaa lõuna ajal toodi meile süüa ka juustu, singi võileib, mis oli ikka väga-väga vürtsikas.
Bruno viskas veel Metropolise juurde ära õhtul! Õhtusöök Mare Lunas , ülla-ülla polnudki ainult makaronid vaid koos merekarpidega. Ühte maitsesin ei meeldinud. Karp maitses minuarust nagu puuseen, mis meil kase küljes kasvab. Niiet polnud millestki siiamaani ilma jäänud.
Homme siis jälle üheksast tööle!
Buona notte!
Sunday, March 4, 2012
02.-04 venerdi, sabato, domenica
02.03 venerdi
Hommikul jälle kella kümnnest keeletundi- seekord on see nüüd viimane ja edasi peab studiarema ise. Sandra küsis kuidas läheb teil ja olime enam-vähem rõõmsad kõik ja vastasime- hästi on kõik saame isegi midagi teha töö juures ja ainult keelt ei mõista. Seda ta nagu tähele ei pannud, et me rahul oleme ja siis hakkas tulema talt jälle , et tema õppis ka kaks aastat keelt ennem kui rääkima hakkas ja nii edasi, see meie probleem, et keelt ei oska ja nii. Luges nagu epistlit jälle. Ei tea mis tal viga oli aga jah las ta olla. Tund läks kenasti ja Rosalia isegi mainis ära ,et ma olen nagu arenenud ja õppinud- ühesõnaga kiitis , tegi hea tunde ja annab lootust et ehk hakkangi kunagi aru saama midagi kui edasi õpin. Kui ära läksime rõõmsalt hõikasime Sandralegi et ciao aga ta oli nii kurja näoga millegipärast ja ei tunud seal vastu sooja õhkugi (esimest korda kusjuures)
See jäägu nüüd sinnapaika.
Läksime sööma ja pärast tööle . Töö juures oli suuremat sorti koristamise päev-ei tea kas iga reedene või aga ainult üks mees tegi auto kallal midagi. Koristasime siis tõstukite platse ja võtsime tolmu igaltpoolt. Õhtupoole oli seal üks vana Renault ja Vinzenso (50 aastane)) kukkus seletama , selle kohta. Kui jutt läbi siis uuris ta me elu kohta. Ta arvas et me leedust. Teine mehaanik kes inglise keelt jagas ütles ka et me Eestist.Siis nad midagi seletasid ja ma sain aru , et ahh mis seal vahet see peaaegu üks ja sama. Siis seletasime veel lemmikloomadest jne. Novot keeleoskamatud nagu oleme aga ära purssisime jutuajamise.
Õhtul töölt tulles proovisime , et kas järgmises peatuses maha minna pole kavalam vast saab söögikohale lähemale aga tuli välja ,et saime hoopis 15 minuti võrra rohkem kõndida.
Peale sööki Linda poole õhtustama, seal veel kaks leedu poissi ja üks neiu ka. Linda oli valmistanud kohaliku kraami- spagetti polognese ja mulliga veini pakkus kah. (päris hea.) Muidugi tulime jälle veits varem bussilt maha ja saime nati jalutada jälle. Jõle popiks muutub see vales kohas väljumine!
Öösel jala kodu aega selleks läks kuskil 45 minti. Nägime ka kuidas pool kaks öösel politsei autojuhte kontrollis.
Sabato i domenica käisime linna peal niisama tutvumas ja uudistamas ning lihtsalt puhkasime -järgmine nädalavahetus tuleb midagi ette võtta. Homme siis esimene pikk tööpäev!
Arrivederci!
Hommikul jälle kella kümnnest keeletundi- seekord on see nüüd viimane ja edasi peab studiarema ise. Sandra küsis kuidas läheb teil ja olime enam-vähem rõõmsad kõik ja vastasime- hästi on kõik saame isegi midagi teha töö juures ja ainult keelt ei mõista. Seda ta nagu tähele ei pannud, et me rahul oleme ja siis hakkas tulema talt jälle , et tema õppis ka kaks aastat keelt ennem kui rääkima hakkas ja nii edasi, see meie probleem, et keelt ei oska ja nii. Luges nagu epistlit jälle. Ei tea mis tal viga oli aga jah las ta olla. Tund läks kenasti ja Rosalia isegi mainis ära ,et ma olen nagu arenenud ja õppinud- ühesõnaga kiitis , tegi hea tunde ja annab lootust et ehk hakkangi kunagi aru saama midagi kui edasi õpin. Kui ära läksime rõõmsalt hõikasime Sandralegi et ciao aga ta oli nii kurja näoga millegipärast ja ei tunud seal vastu sooja õhkugi (esimest korda kusjuures)
See jäägu nüüd sinnapaika.
Läksime sööma ja pärast tööle . Töö juures oli suuremat sorti koristamise päev-ei tea kas iga reedene või aga ainult üks mees tegi auto kallal midagi. Koristasime siis tõstukite platse ja võtsime tolmu igaltpoolt. Õhtupoole oli seal üks vana Renault ja Vinzenso (50 aastane)) kukkus seletama , selle kohta. Kui jutt läbi siis uuris ta me elu kohta. Ta arvas et me leedust. Teine mehaanik kes inglise keelt jagas ütles ka et me Eestist.Siis nad midagi seletasid ja ma sain aru , et ahh mis seal vahet see peaaegu üks ja sama. Siis seletasime veel lemmikloomadest jne. Novot keeleoskamatud nagu oleme aga ära purssisime jutuajamise.
Õhtul töölt tulles proovisime , et kas järgmises peatuses maha minna pole kavalam vast saab söögikohale lähemale aga tuli välja ,et saime hoopis 15 minuti võrra rohkem kõndida.
Peale sööki Linda poole õhtustama, seal veel kaks leedu poissi ja üks neiu ka. Linda oli valmistanud kohaliku kraami- spagetti polognese ja mulliga veini pakkus kah. (päris hea.) Muidugi tulime jälle veits varem bussilt maha ja saime nati jalutada jälle. Jõle popiks muutub see vales kohas väljumine!
Öösel jala kodu aega selleks läks kuskil 45 minti. Nägime ka kuidas pool kaks öösel politsei autojuhte kontrollis.
Sabato i domenica käisime linna peal niisama tutvumas ja uudistamas ning lihtsalt puhkasime -järgmine nädalavahetus tuleb midagi ette võtta. Homme siis esimene pikk tööpäev!
Arrivederci!
Thursday, March 1, 2012
1.03 uno marzo giovedi - neljapäev
Tänane päev algas suht mornide nägudega kui hommikul köögis kokku saime. Sõime hommikut ja mõtlesime , et eile oli ikka vilets päev. Päike oli mõnus ja läksime siis keeletundi Rosalia oli kohal ja uuriti et kuidas on jne. Vastasime ,et viletsalt ja nii. Õppisime oma keelt siis saime teada jölle kui vähe me teame ja kui keeruline on kiirelt õppida aga eks mõni sõna ikka oli meeles .
Peale tundi ootasime siis Sandra ära ja rääkisime oma probleemidest, et kui raske on olla kui me näeme, et inimesed katsuvad aru saada ja seletad aga kokkuvõttes ei saa kumbki pool midagi aru. Sandra positiivselt vasta, et ärge muretsege et ega temal ka kulus kaks aastat ennem kui keele selgeks sai ( no aga sellele ta ei mõelnud , et meie oleme ainult 7 nädalat ) Lisaks veel , et need ettevõtted on soovinud ise meid sinna praktikale ja nad on huvitatud , et me neist aru saama hakkaksime kunagi. Ja lõpetuseks päeva nael -kokkuvõttes on see ikkagi teie problemo kuna itaallased ei hakka nagunii inglise keelt õppima, et teistest aru saada ja vot nii ongi. Andis veel võimalused , et kas õpime suhtlema või kodinad kokku ja kodu ära. Kuna aga loobuda ei tahaks nagu siis katsume kõigest väest ikkagi edasi punnitada keelt.
Sai siis peale epistlit lõunale mindud ja mõeldud veel korteri rõdul , et mis saama hakkab tööl. Seadsime sammud siis bussile ja saime kenasti kohalegi. Kui töökotta sisse astusime siis oppaaa Andre, Vinzenso , Bruno kõik jumala rõõmsad, et buongiorno ja sedasi. Töökoja meister Bruno siis küsis , et millega kodu lähete ja me vastu et bussiga. Ta veel seletas kella ajast , et eks peate varem siis minema kuna buss läheb ju 18:50 ja töö lõpeb 19:00 me vastu et si, si. Päeva peale anti ka kindad ja õppisime jälle itaalia töövõtteid . Õhtul sai ka rehve isegi vahetada aga jälle Vinzenso et no , no . Ja kukkus ette näitama, järgmised õnneks lasi mul ikka vahetada aga ikka tuli ja õpetas , et kätt ära seal hoia et võib haiget saada. Küll on ikka ennast hoidvad inimesed. Kui nad eesti töökodadesse saaks siis nad saaks vist infarkti või minestaks.
Päeva lõppedes Bruno juba tuli et ragazzi, autobus ja patsutas kella . Meie , et ok ja läksime siis riietuma. Ära minnes sai ilusti nägemist soovitud ja tuju oli väga hea. Bussijaamas tulid ka Sander ja Ragnar neilgi oli parem päev olnud. Tuju oli kõigil üle keskmise ainult Ragnar vist veits tujust ära- tal juhendaja pidavat veits isekas olema. Isegi buss tuli ja jõudsime 10 minutilise hilinemisega sööma Mare Lunasse oli makaron , tomatipastaga ja friikartulitega kanaliha. Kusjuures hea toit oli.
Õhtul sai keelt õpitud ja harjutused ära tehtud, kui tunnis homme hästi läheb siis lubati jäätsit välja teha!
Aga ongi kõik kell juba pool kaksteist ja vaja magama ära minna . Nii, et kuulmiseni.
Peale tundi ootasime siis Sandra ära ja rääkisime oma probleemidest, et kui raske on olla kui me näeme, et inimesed katsuvad aru saada ja seletad aga kokkuvõttes ei saa kumbki pool midagi aru. Sandra positiivselt vasta, et ärge muretsege et ega temal ka kulus kaks aastat ennem kui keele selgeks sai ( no aga sellele ta ei mõelnud , et meie oleme ainult 7 nädalat ) Lisaks veel , et need ettevõtted on soovinud ise meid sinna praktikale ja nad on huvitatud , et me neist aru saama hakkaksime kunagi. Ja lõpetuseks päeva nael -kokkuvõttes on see ikkagi teie problemo kuna itaallased ei hakka nagunii inglise keelt õppima, et teistest aru saada ja vot nii ongi. Andis veel võimalused , et kas õpime suhtlema või kodinad kokku ja kodu ära. Kuna aga loobuda ei tahaks nagu siis katsume kõigest väest ikkagi edasi punnitada keelt.
Sai siis peale epistlit lõunale mindud ja mõeldud veel korteri rõdul , et mis saama hakkab tööl. Seadsime sammud siis bussile ja saime kenasti kohalegi. Kui töökotta sisse astusime siis oppaaa Andre, Vinzenso , Bruno kõik jumala rõõmsad, et buongiorno ja sedasi. Töökoja meister Bruno siis küsis , et millega kodu lähete ja me vastu et bussiga. Ta veel seletas kella ajast , et eks peate varem siis minema kuna buss läheb ju 18:50 ja töö lõpeb 19:00 me vastu et si, si. Päeva peale anti ka kindad ja õppisime jälle itaalia töövõtteid . Õhtul sai ka rehve isegi vahetada aga jälle Vinzenso et no , no . Ja kukkus ette näitama, järgmised õnneks lasi mul ikka vahetada aga ikka tuli ja õpetas , et kätt ära seal hoia et võib haiget saada. Küll on ikka ennast hoidvad inimesed. Kui nad eesti töökodadesse saaks siis nad saaks vist infarkti või minestaks.
Päeva lõppedes Bruno juba tuli et ragazzi, autobus ja patsutas kella . Meie , et ok ja läksime siis riietuma. Ära minnes sai ilusti nägemist soovitud ja tuju oli väga hea. Bussijaamas tulid ka Sander ja Ragnar neilgi oli parem päev olnud. Tuju oli kõigil üle keskmise ainult Ragnar vist veits tujust ära- tal juhendaja pidavat veits isekas olema. Isegi buss tuli ja jõudsime 10 minutilise hilinemisega sööma Mare Lunasse oli makaron , tomatipastaga ja friikartulitega kanaliha. Kusjuures hea toit oli.
Õhtul sai keelt õpitud ja harjutused ära tehtud, kui tunnis homme hästi läheb siis lubati jäätsit välja teha!
Aga ongi kõik kell juba pool kaksteist ja vaja magama ära minna . Nii, et kuulmiseni.
Subscribe to:
Posts (Atom)