Kuna pole blogija tüüpi siis ehk sellepärast mul teda siiamaani polnudki. Nüüd aga hakkab blogi järele vajadus tekkima. Räägin lähemalt miks.
Ükspäev koolis tegeledes autotehniku asjadega helises kursusekaaslasel telefon (nagu ikka) seekord aga polnud tüdruksõber vaid meie kursusejuhataja, seal nad siis sossutasid juttu tükk aega. Kõne lõppedes oli tal suu naerul ja teatas , et saab vist Itaaliasse minna. Tekkis endalgi huvi kohe , et mis, mis! Mario sai nimelt pakkumise minna Itaaliasse praktikale teatud ajavahemikul ja pidi kellegi veel kaasa võtma. Ma kohe mõttes , et krt saaks kah oleks vägev. Siis ta uuris, et kes veel oleks huvitatud- kuna kedagi ei huvitanud väga siis olin ise nõus. Hiljem selgus , et peab siis täitma ingliskeelse cv ja tegema motivatsioonikirja. Nende ja hinnete ning kursusejuhataja soovituse põhjal pidi nädala pärast otsuse tegema zürii. See oli kõige põnevam nädal kui ootama pidi ja kui teada saime , et mina ja Mario on valitud projektis osalema siis oli tuju hea :) (projekt siis elukestev õpe : The Best European Vocational Practice and Nationality )
Sain Itaalia keele vestmiku ja siis sealt ma sirvin ja pursin seda spagetti keelt :D
Ühesõnaga see sai saatuslikuks minu blogi sünnile, eks ma katsu siis seda asja ajada siin.
ARRIVEDERCI !!
