07.03 Kolmapäev mercoledi

Kuna juttu eriti polegi midagi kirjutada siis panen mõne pildi töökohast.  Ilmad on ka meil nüüd jahedad mingi 10 kraadi plussi ikka tuleb ära aga ei enamat.
SPIZZIRI MOTORI

Ahjaa sellise väikese käbi leidsin ka teel tööle!

Buona notte!!!

5.03 esmaspäev - lunedi!

Hommikul käisime kontorist läbi enne üheksat ja vahetasime bussipiletid uute vastu nüüd saab jälle nädal aega sõita 9 euriga.
Tööle läksime 9:15 bussiga, täna siis esimene pikk päev. Nagu ikka italiaanod rõõmsad. Ise nagu eriliselt teha ei saand midagi aga nipet näpet ikka. Kusjuures neil töömeestelgi ei paista palju teha olevat. Igale mehele 1 auto ehk siis 3-4 pilli. Sai näha kuidas Alfa Romeo 159 diislil nukkvõllid ja klapikambrikaan maha käib ja rihmad/rullid. Üks sisselaske nookur oli pooleks ja käis ainult 3 silindriga.  Päev möödus koos Brunoga. Käisime ühel rekkamehel teepeal abis. Haagisetuled ei töötanud, plussid ja massid üle mõõdetud tegime vehkat- Bruno midagi seal rääkis rekkamehega, et ei saa kohapeal midagi teha. Tagasi tulime kiirtee kaudu teise cosenza otsa, ülihea sile tee. Ülejäänud päev sai Audi A6 3.0tdi kütuseanduritega mässatud. Toodi poest uued 2 tükki mingi 640 euri. Lõpus tuli välja hoopis, et juhtmete kiirliited ei andnud ühendust, lõpuks sai pandud pistikud ja asi timm. Õhtul kui Mario ja Bruno kliendi audi A6 sõitma läksid aitasin Vinzensol Chrysleri klapikambrikaant maha võtta. Ahjaa lõuna ajal toodi meile süüa ka juustu, singi võileib, mis oli ikka väga-väga vürtsikas.
Bruno viskas veel Metropolise juurde ära õhtul! Õhtusöök Mare Lunas , ülla-ülla polnudki ainult makaronid vaid koos merekarpidega. Ühte maitsesin ei meeldinud. Karp maitses minuarust nagu puuseen, mis meil kase küljes kasvab. Niiet polnud millestki siiamaani ilma jäänud.
Homme siis jälle üheksast tööle!
Buona notte!

02.-04 venerdi, sabato, domenica

02.03 venerdi
Hommikul jälle kella kümnnest keeletundi- seekord on see nüüd viimane ja edasi peab studiarema ise. Sandra küsis kuidas läheb teil ja olime enam-vähem rõõmsad kõik ja vastasime- hästi on kõik saame isegi midagi teha töö juures ja ainult keelt ei mõista. Seda ta nagu tähele ei pannud, et me rahul oleme ja siis hakkas tulema talt jälle , et tema õppis ka kaks aastat keelt ennem kui rääkima hakkas ja nii edasi, see meie probleem, et keelt ei oska ja nii. Luges nagu epistlit jälle. Ei tea mis tal viga oli aga jah las ta olla. Tund läks kenasti ja Rosalia isegi mainis ära ,et ma olen nagu arenenud ja õppinud- ühesõnaga kiitis , tegi hea tunde ja annab lootust et ehk hakkangi kunagi aru saama midagi kui edasi õpin. Kui ära läksime rõõmsalt hõikasime Sandralegi et ciao aga ta oli nii kurja näoga millegipärast ja ei tunud seal vastu sooja õhkugi (esimest korda kusjuures)
See jäägu nüüd sinnapaika.
Läksime sööma ja pärast tööle . Töö juures oli suuremat sorti koristamise päev-ei tea kas iga reedene või aga ainult üks mees tegi auto kallal midagi. Koristasime siis tõstukite platse ja võtsime tolmu igaltpoolt. Õhtupoole oli seal üks vana Renault ja Vinzenso (50 aastane)) kukkus seletama , selle kohta. Kui jutt läbi siis uuris ta me elu kohta. Ta arvas et me leedust. Teine mehaanik kes inglise keelt jagas ütles ka et me Eestist.Siis nad midagi seletasid ja ma sain aru , et ahh mis seal vahet see peaaegu üks ja sama. Siis seletasime veel lemmikloomadest jne.  Novot keeleoskamatud nagu oleme aga ära purssisime jutuajamise.
Õhtul töölt tulles proovisime , et kas järgmises peatuses maha minna pole kavalam vast saab söögikohale lähemale aga  tuli välja ,et saime hoopis 15 minuti võrra rohkem kõndida.
Peale sööki Linda  poole õhtustama, seal veel kaks leedu poissi ja üks neiu ka. Linda oli valmistanud kohaliku kraami- spagetti polognese ja mulliga veini pakkus kah. (päris hea.) Muidugi tulime jälle veits varem bussilt maha ja saime nati jalutada jälle. Jõle popiks muutub see vales kohas väljumine!
Öösel jala kodu aega selleks läks kuskil 45 minti. Nägime ka kuidas pool kaks öösel politsei autojuhte kontrollis.
Sabato i domenica käisime linna peal niisama tutvumas ja uudistamas ning lihtsalt puhkasime -järgmine nädalavahetus tuleb midagi ette võtta.  Homme siis esimene pikk tööpäev!
Arrivederci!

1.03 uno marzo giovedi - neljapäev

Tänane päev algas suht mornide nägudega kui hommikul köögis kokku saime. Sõime hommikut ja mõtlesime , et eile oli ikka vilets päev. Päike oli mõnus ja läksime siis keeletundi Rosalia oli kohal ja uuriti et kuidas on jne. Vastasime ,et viletsalt ja nii. Õppisime oma keelt siis saime teada jölle kui vähe me teame ja kui keeruline on kiirelt õppida aga eks mõni sõna ikka oli meeles .
Peale tundi ootasime siis Sandra ära ja rääkisime oma probleemidest, et kui raske on olla kui me näeme, et inimesed katsuvad aru saada ja seletad aga kokkuvõttes ei saa kumbki pool midagi aru. Sandra positiivselt vasta, et ärge muretsege et ega temal ka kulus kaks aastat ennem kui keele selgeks sai ( no aga sellele ta ei mõelnud , et meie oleme ainult 7 nädalat ) Lisaks veel , et need ettevõtted on soovinud ise meid sinna praktikale ja nad on huvitatud , et me neist aru saama hakkaksime kunagi.  Ja lõpetuseks päeva nael -kokkuvõttes on see ikkagi teie problemo kuna itaallased ei hakka nagunii inglise keelt õppima, et teistest aru saada ja vot nii ongi.  Andis veel võimalused , et kas õpime suhtlema või kodinad kokku ja kodu ära. Kuna  aga loobuda ei tahaks nagu siis katsume kõigest väest ikkagi edasi punnitada keelt.
Sai siis peale epistlit lõunale mindud ja mõeldud veel korteri rõdul , et mis saama hakkab tööl. Seadsime sammud siis bussile ja saime kenasti kohalegi. Kui töökotta sisse astusime siis oppaaa Andre, Vinzenso , Bruno kõik jumala rõõmsad, et buongiorno ja sedasi. Töökoja meister Bruno siis küsis , et millega kodu lähete ja me vastu et bussiga. Ta veel seletas kella ajast , et eks peate varem siis minema kuna buss läheb ju 18:50 ja töö lõpeb 19:00 me vastu et si, si. Päeva peale anti ka kindad ja õppisime jälle itaalia töövõtteid . Õhtul sai ka rehve isegi vahetada aga jälle Vinzenso et no , no . Ja kukkus ette näitama, järgmised õnneks lasi mul ikka vahetada aga ikka tuli ja õpetas , et kätt  ära seal hoia et võib haiget saada. Küll on ikka ennast hoidvad inimesed. Kui nad eesti töökodadesse saaks siis nad saaks vist infarkti või minestaks.
Päeva lõppedes Bruno juba tuli et ragazzi, autobus ja patsutas kella . Meie , et ok ja läksime siis riietuma. Ära minnes sai ilusti nägemist soovitud ja tuju oli väga hea. Bussijaamas tulid ka Sander ja Ragnar neilgi oli parem päev olnud. Tuju oli kõigil üle keskmise ainult Ragnar vist veits tujust ära- tal juhendaja pidavat veits isekas olema. Isegi buss tuli ja jõudsime 10 minutilise hilinemisega sööma Mare Lunasse oli makaron , tomatipastaga ja friikartulitega kanaliha. Kusjuures hea toit oli.
Õhtul sai keelt õpitud ja harjutused ära tehtud, kui tunnis homme hästi läheb siis lubati jäätsit välja teha!
Aga ongi kõik kell juba pool kaksteist ja vaja magama ära minna . Nii, et kuulmiseni.

29.02 mercoledi -kolmapäev

Tänane päev algas jälle keelekümblusega lõunani -no ikka keeruline on keel paar lauset suutsin ikka selgeks saada ka aga eks neist ole vähe tolku töö juures.
Peale lõuna viis Luigi meid bussiga töö juurde , et näidata mis bussiga sinna saab ja andis ka busside ajad aga neist on vähe tolku nagu selgus õhtu kui töölt hakkasime ära tulema. Mina ja Mario saime oma ülemusega Metropolise juurde (suur kaubanduskeskus mille lähedal on restoran Mare Luna kus söömas käime õhtuti) Enne autost väljumist meister ütles et te peate keele selgeks saama muidu ei saa ju suhelda!   Aga teised Ragnar ja Sander need proovisid bussiga tulla aga kui töö lõpeb kell 19:00 ja viimane buss tuleb 18:50 siis mis arvate kas nad said bussile ja kas nad jõudsid kella 19:00 Mare Lunasse sööma . EI JÕUDNUD 
Meil kõigil on ikka keelebarjäär nii kohutav , et lausa kahju hakkab nii endast kui nendest vahvatest Itaallastest kes üritavad ikka seletada - aga kui mees ikka maha istub ja kätega peast kinni võtab ja sügavalt ohkab siis meist väga tark mulje ei jää ja ei tea kaua nad kannatavad seda välja.
Siis veel  söögikoha omanik oli vist veits pahane hilinemise ülle ja ütles meile et tulge ikka homme kella 19:00 Sandrale peab homme kurtma , et kuda jõuda peale tööd , mis lõppeb 19:00 bussile mis väljub kell 18:50 1,5 km kaugusele sööma kella 19:00 -ks
No aitab kah sellest superpäevast siis loodame parimat . Homme jälle päev. CIAO!

28.02 Martedi -teisipäev

Tänane hommik algas kell kümme euroformis Itaalia keele tunniga mida on meil terve nädala iga päev kaks ja pool tundi. Tund ise on mõnus aga eriti midagi aru saa, sest räägitakse Itaalia keeles, ainult äärmisel juhul inglise keeles - kui ikka midagi aru ei saa. Sai siis sõnu veits õpitud ja end tutvustatud eriti mõnus oli oma elukoha ütlemine sest ma ju elan KOKÕMÄE külas ja seda ei suuda isegi paljud eestlased kohe normaalselt välja ütelda, kohe kahju hakkas õpetajast kui ta seda hääldada proovis aga ega väga hull polnudki.
Sandra tuli veel rääkima , et kas kõik ikka okidoki ja teatas, et saame uue korteri. Luigi viis meid sinna vot see hoopis teistsugune avar, valge, soe ja kena. Asjad töötavad vaade mäestikule ja suur pood üle tee lähemal ka euroformi kontorile umbes 10 minti tee jalgsi.
Pärastpoole käisime praktika kohti vaatamas mina ja Mario saame siis honda ja opeli remondikohta aga sees oli Porsche ja BMW M3 ning johaidii kui puhas kõik oli (võib võrrelda Tartu Aasta Auto Plussiga ) Ragnar ja Sander said siis meie töökoha lähedal asuvasse Boschi garaaži see oli lihtne pikk hoone kus varustus sees aga tööd oli siin julmalt töö käis garaaži ees väljas parklas ja kõik kohad masinaid täis oleks eesti autotöökodadel ka siukesed järjekorrad.  Meie tööpäev hakkab kell kaheksa hommikul ja kestab kella seitsmeni õhtul vahel ka lõuna aga Ragnaril ja Sanderil pole vahel lõunat aga päev sama pikk -nemad söövad jooksvalt töö käigus.
Käisime uues poes ja ostsime söögikraami hommikuks tundub kallis olevat hetkel. Pärast läksime jälle sööma õhtust Mare Luna restosse täna oli siis Pizza ja mingid kartulikotleti sarnased asjad. Uskuge või mitte aga sõin isegi seeni pitsa peal - kuigi pole eriline seenesõber aga need seened olid maitsvad :D

Reis Itaaliasse ja esimene päev!

Itaaliasse praktikale minek algas minul kell 2:00 öösel äratusega ja väljasõit kodust kell 3:00. Kairi koos Aivoga viisid minu ja Mario lennujaama lennuki peale mis pidi väljuma 8:45  Nagu ikka juhtus ka seekord, juhipoolne klaasipesu ei toiminud.  Kohale me jõudsime lennujaama paar tundi enne lendu (ilmselgelt liiga vara) Lennujaamas oli rahulik jame jäime ootama teisi poisse. Sanderit ja Ragnarit. Sander tuli umbes tund peale me jõudmist. Lennujaama tulid veel ka Andy,Kati ja Maarja.  Nii me siis olime ja tegime aega parajaks võtsime rongipiletid välja mis olid Rooma rongijaamast Paolani ja sealt edasi Cosenzasse. Need jäid ootama oma aega.

Kuna ma lendan esimest korda elus oli see uus ja huvitav.
check-in  saime piletid ja pagas kaaluti minul 19.1 lubatud 20 kg - suht täpne värk või mis. Järmine peatus turvakontroll - imelik tunne kui teine mees katsub :( Edasi lennuvärava juurde kus saime kokku Ragnariga- oli vast pikk poiss minustki pikem. Ootasime siis millal pardale saab ostsime juua ja käisime vetsus, et ärevus lennukis kahju ei teeks :D 40 minti passimist ja saime peale lennuk AirBaltic Boeing, recaro istmed jäi silma. Lennuk siis pritsiti veel mingi sopaga üle mis ei lase vast jäätada tähtsaid asju. Start siis esimesele lennule võis alata kiirendus päris tugevalt tuntav (nõksa parem kui mu diisel golfil)  täiega meeldis, aknast välja vaadates alguses meeldiv polnd aga lõpuks oli fun. Esimest korda nägin pilvi ka pealtpoolt. Maandumine Riia lennujaamas - lennuki pealt viidi bussiga lennujaama terminali. Sai suht täis bussi end pressitud -oleks pidanud ootama järgmise peale oleks lahedamalt mahtunud. Bussijuht ka sujuvast sõidust polnud kuulnudki. Leidsime õige värava suht kiirelt ülesse ja jälle ootasime mingi tunnikese. 

Lennuk Riiast Rooma oli võimsam , sest kiirendus oli juba mahedam ja tõusunurk oli hoopis teine mis eelmisel. See lennuk ei pannudki kõrvu lukku. Enne Roomat oli aknast imeline vaade pilved , vahepeal Meri ja siis mäestik, päike seda vaadet kirjeldada ei saagi nii ilus. Enne maandumist üteldi , et 14 plusskraadi ja 3 ms tuul. Maandumisel olid mõnusad õhuaugud. Maandusime ja käisime WC-s ning hakkasime vaatama kust pagasit antakse sellegi leidsime kenasti kätte aga pidi jälle ootama mingi pool tundi kuni pakid käes. Minu kohvril üks ratas viltu ei tea kas ta õel oligi nii -peab küsima. Siis otsustasime kas süüa lennujaamas või sõita rongijaama ja seal vaadata midagi hamba alla. Otsus rongijaama kasuks. Nüüd hakkas pihta - kui lennujaamas sees oli normaalne rahulik siis ukse ees hakkas kino pihta. Taksojuhid kõik pakkuma -40 euri nägu viib rongijaama ,teine jälle 50 euri kõik neli ja veel et bussid/rongid on sama kallid. Me ikka otsisime bussigraafiku üles ja 5 minti pärast väljus üks buss läksime sellele ja 8 euri nägu ning saime rongijaama. Jaama oli umbes 40 km

Seal siis vaatasime , et me rongi pole graafikuski veel ja kuna 17:30 oli veel oma 2 tundi aega siis suund mc donaldsi poole, seal aga järjekorras oodates selgus , et töötajad suht suvalt köhivad avali sui ja panevad aga burgereid kokku jne. isu hakkas kaduma ja läksime ära-  kõrval paistis mingi söögikoht uksel mingi sell kutsus ka veel sisse ja  läksimegi. Selgus et restoran meid suunati lauda, seal lahedalt ruumi pagasile ja puha. Menüüd sirvides selgus , et pizza ahvatles hinnaga 8 euri aga tellima hakkates saime teada , et pakuvad ka einet mis sisaldas veel peale pizza ka friikartuleid ja jooki. Võtsin joogiks punase veini , et juba algust teha kohaliku kultuuriga. Isegi enamvähem vein oli peab mainima. See lugu oli 12 euri.

Pizza oli ikka suur ja hea - kõhu sain tugevalt täis. Kino sai ka arvega, sest keegi ei teind meist väljagi, alles siis kui jopesid selga hakkasime ajama hakati tegutsema.
Siis kõmpisime jaama perroonile ootama ja vaatama. Kõik rööpad olid prügi ja konisid täis kui rong tuli siis praht mõnusalt sõitis ringi rööbaste vahel. Belissimo. Tuli üks rong , mis nagu tablool näitas et väljub meile õigel ajal aga rongil oli vale nr. ei julenud peale minna. Mingi 10 minti enne väljumist tekkis värin hinge, et krt äkki ikka on me rong. Mõni minut hiljem aga simsalabim rongi nr muuutuski õigeks. Kobisime rongi. Täitsa täis oli rong mitte nagu eestis. Kohvreid ei osand ka kuhugi panna aga siis kohalik naisterahvas vehkis kätega, et seal eespool on kohvrite jaoks taskud. Läksime sinna aga enamus olid täis minul lõpuks õnnestus oma kohver ka ühe teisega samasse lahtrisse litsuda. Siis istuma, üks italiano laias üle kahe koha küsisin excuse me is this.. ja juba tõmbas kokku end. Istmed olid mõnusalt mugavad ja jalgadelgi enam vähem ruumi. Muidu pidi olema rongis wifi aga  essugi polnd. Oli vaja sõita kuskil 500 km Paolasse et seal ümber istuda. Isegi rongis võttis kõrvad lukku ja pidevalt, nii kui tunnel tuli või tunnelist välja ning vahepeal niisamagi. Rong sõitis kuskil 200 km tunnis ja enam. Oli mingi voldik kus kirjas et umbes selline rong saavutab maks kiiruseks 280 km/H Võib-olla et kuskil ka sõitis aga igaljuhul oli kiire rong. Piletikontrolöriga sai ka pulli kuna meil ühispilet ja saksakeelne, tüüp luges välja et 1 täiskasvanu ja 3 last tegelt oli kirjas üks aknapoolne koht ja 3 äärmist kohta. Selle rongiga läks hästi tulime õiges kohas maha ja asusime järgmist otsima. Sellegi leidsime kenasti ja väljus õigeaegselt. Sõit pidi kestma pool tundi ja nii me siis umbes vaatasime , et meie peatus. Nagu aga selgus liiga vara tulime maha oleks pidand veel 5 minti sõitma. Kuna rong lasi vastutulevat rongi mööda siis sellest ajanihe.

Ja siis hakkas vaikselt minema sinnasamusesse.
Luigi tuli meile järgi. Ootama pidime ainult kaua aja sisustamiseks  sai naljatatud , et mis masinaga järgi tuleb igat asja pakuti ma isegi mazda 323 et igavene pisike pill ja sai palju nalja sellest. Vihma sadas ja ootasim,e lõpuks tuligi ja tuli pisikese kaheukselise fiatiga. Vaatasime kohkunult üksteisele otsa et mida asja. Aga Luigi ei lasknud end heidutada meie suurtest kohvritest , mis sest ,et pagassi aind 2 tükki jeelijeeli ära mahtus. Mina võtsin oma sülle. Kuna väljas märg siis tõmbas masinal klaasid uduseks ja ventilaator oli ka veel  poolvigane ja salongi radikas ka vist läbi (ilge tosooli hais üleval) lõpus sõit kippus uduseks meie ei näinud enam ammu aknast välja ei tea kuidas Luigi nägi. Aga  masinale andis täiega valu- neljakümnega üle lamavate politseide ja löökaukudest läbi, hirmus.
Hirmsam aga tuli kui korterisse saime, jumala rõske ja tuntavalt hallituse lõhna. Polnud kaua elatud sees. Üks wc kaputt ja põrand marmorist , mis õhkas mõnusalt külma. Öösel oli külmem kui kodus talvel.Veel enam seinakontaktid ei sobi euro pistikutega, pidi läpaka laadijat modima sain mingi juhtmejupi mis sobib kontaktiga ja selle teipisin laadijale otsa ja toimib. Söögitegemise nõusid ka vähe  ja pesumasinal juhe otsast lõigatud. Kurtsime seda Sandrale ja pidi otsima teise korteri, eks näis mis saab. 

27.02 Pidi kell 9:30 Luigi järgi tulema. Natuke ta hilines. Siis kõmpsisime euroformi (see on see asutus kes neid projekte korraldab) Kohtusime Sandraga  ja Itaalia keele õpetaja ning Lindaga.  Allkirjastasime vajalikud lepingud ja saime võtmehoidja ning cosenza kohta infot. Samal ajal olid seal ka Rootsi neiud 3 tükki nendega sai põgusalt tervitatud.Veel pidi olema 16 portugaallast ja mõni  leedukas siin linnas. Kella kolmeni oli siis prii sai vähe käidud linna vaatamas ja Metropolise kaubanduskeskuses. Kolmest viis Linda meid vanalinna vaatama. Oli päris kitsaste tänavatega ja mägine jõhkrad kallakud ikka  seal. Vanalinnas pidi elama vaesem rahvas mitte nagu Talinnas. Koos vanalinnas käiguga sai ka bussiliiklusega tutvutud. Peale seda oli meil õhtusöök ootamas.  Läksime siis 19:00 restorani juba laud kaetud ja oodati meid. Söögiks siis spagetid ja liha friikartulitega ning kohalik leib ja vesi. Hea söök ja kõht täis.
Poest hommikuks kraami ja korterisse tagasi. Ikka külm krt. Sandra ütles ka päeval , et igal korteril on oma küttesüsteem on mingi boiler mis vett soojendab aga seda ainult paar tundi päeva jooksul. Niiet ikkagi külm on siin . Aga head ööd siis kell juba 22:40