Tuesday, March 20, 2012

18.03 Pühapäev
   Kuna plaan oli matkama minna- eesmärgiga näha ehk lund ja vaadata mäe taha. Selle  puhul ärkasin pool kaheksa ning kell kaheksa panime minema. Mina ja siis Sander. Kõigepealt kulus tund , et saada üle raudtee ja jõe kuna lähemal ühtegi silda polnud. Edasi kuluski tunde- kaunist looklevat, ilusaid vaateid täis mägiteid kuni jõudsime esimesse linna S.Pietro in Guarano. Seal oli ühe ilusa raudtee silla all pisike kohvik kus võtsime jäätise ja Birra jube hea oli olla seal ja jalga puhata. Natuke edasi oli imelik masin seina sees nimelt kondoomi automaat, sander tegi ka ostu kuigi 5 euriseid kummid olid otsa saanud masinast. pidi võtma 7 eurised. Huvitav igastahes.

   Edasi läksime ülespoole 10 protsendise kaldega (mõni ka enam) väga kitsad tänavad. Lõpuks jõudsime oma sihtpunkti Redipianosse kohe leidsime sealt raudteejaama aga raudtee tundus ise suht kaua kasutuna seisnud. Pidime pärast minema vaatama kas ronge ka  käib. Otsisime kohta kus lõunat pidada ma siis ütlesin, et lähme ülespoole ikka seal peaks gps järgi olema kõrvaline koht ka. Lõpuks leidsimegi mäekülje kust avanes päris hea vaade Cosenzale ja Rendele ning kõigile allpool olevatele objektidele sellel hetkel näitas minu kell 811 meetrit üle merepinna aga kuna all mul näitas 120 meetrit (linn peaks asuma ametlike andmete järgi 230 meetrit siis tuleks arvestada juurde kuskil 110 meetrit) ehk siis lõunat sõime 921 meetri peal tegelikult ja  kell 13:00 .
 Aga nagu arvata oligi oli mäe taga kõrgem mägi :D




  Süües avastasin et mingi matkarada või asi läheb sinna linna juurde kus jäätist sõime arutasime ja kahtlesime Sandriga kas minna seda pidi. Lõpuks ikka läksime ja saimegi päris kiirelt sinna linna tagasi mis oli umbes 300 meetrit allpool.Rongiplaani siis vaatama ei läinudki :D
Sealt uuesti gps tööle ja näitas et 11 km oli kodu ja teeks pakkus teist kui üles tulles meile sobis oligi plaan teist kaudu alla saada. Alla tulek oli samamoodi kaunis vaatepilt kuna oli palju külakesi teel ning, mis kalded ikka tänavatel on ja elu oli nii rahulik. Idüll. Vanemad härrad mängisid kaarte väljas baari juures ja inimesed jalutavad koeri,mängivad lastega ja niisama kohvikus. Väga palju inimesi küll ei näinud aga ikkagi. Meie olime ilma särkideta ja kohalikud olid pikkade jopedega ja mantlitega, imestasime et miks ja kuidas neil kuum pole aga nüüd õhtul tean küll miks. Nad lihtsalt kaitsevad end päikese eest , meie nüüd punased nagu vähid :D
Tähelepanuväärne oli ka see et iga kurvi peal andsid autod signaali märguandeks kui keegi peaks vastu tulema.

   Alla tulek oli raskem kuna jalg oli koguaeg pinges sest pidi ju enda liikumist pidurdama.
Lõpuks alla jõudes imestasime mis ringi ikkagi tegime ja tampisime tuimade nägudega oma viimast 2,5 kilomeetrit, mis jäänud koduni. Lõpuks ikka kodus ja kell näitas siis 17:26 kui poodi läksime.
Päev oli uhke ja nii imelist loodust annab ikka otsida ja seda reisi meenutada on mõnus kuigi liigesed on hetkel kanged aga see väikene mure ikkagi. . Kokku siis tuli 9:30 millest 8:30 pidevat kõndimist, kilomeetreid veel täpselt ei tea aga 35 km ringi peaks see tulema hiljem kui internett parem vaatan google mapsi pealt järgi :D

Kogu reis siis ka kaardil (on küll väikeste mööndustega aga enamvähem see rada kõik kus käisime) :

No comments:

Post a Comment