Tänane päev algas jälle keelekümblusega lõunani -no ikka keeruline on keel paar lauset suutsin ikka selgeks saada ka aga eks neist ole vähe tolku töö juures.
Peale lõuna viis Luigi meid bussiga töö juurde , et näidata mis bussiga sinna saab ja andis ka busside ajad aga neist on vähe tolku nagu selgus õhtu kui töölt hakkasime ära tulema. Mina ja Mario saime oma ülemusega Metropolise juurde (suur kaubanduskeskus mille lähedal on restoran Mare Luna kus söömas käime õhtuti) Enne autost väljumist meister ütles et te peate keele selgeks saama muidu ei saa ju suhelda! Aga teised Ragnar ja Sander need proovisid bussiga tulla aga kui töö lõpeb kell 19:00 ja viimane buss tuleb 18:50 siis mis arvate kas nad said bussile ja kas nad jõudsid kella 19:00 Mare Lunasse sööma . EI JÕUDNUD
Meil kõigil on ikka keelebarjäär nii kohutav , et lausa kahju hakkab nii endast kui nendest vahvatest Itaallastest kes üritavad ikka seletada - aga kui mees ikka maha istub ja kätega peast kinni võtab ja sügavalt ohkab siis meist väga tark mulje ei jää ja ei tea kaua nad kannatavad seda välja.
Siis veel söögikoha omanik oli vist veits pahane hilinemise ülle ja ütles meile et tulge ikka homme kella 19:00 Sandrale peab homme kurtma , et kuda jõuda peale tööd , mis lõppeb 19:00 bussile mis väljub kell 18:50 1,5 km kaugusele sööma kella 19:00 -ks
No aitab kah sellest superpäevast siis loodame parimat . Homme jälle päev. CIAO!
Wednesday, February 29, 2012
Tuesday, February 28, 2012
28.02 Martedi -teisipäev
Tänane hommik algas kell kümme euroformis Itaalia keele tunniga mida on meil terve nädala iga päev kaks ja pool tundi. Tund ise on mõnus aga eriti midagi aru saa, sest räägitakse Itaalia keeles, ainult äärmisel juhul inglise keeles - kui ikka midagi aru ei saa. Sai siis sõnu veits õpitud ja end tutvustatud eriti mõnus oli oma elukoha ütlemine sest ma ju elan KOKÕMÄE külas ja seda ei suuda isegi paljud eestlased kohe normaalselt välja ütelda, kohe kahju hakkas õpetajast kui ta seda hääldada proovis aga ega väga hull polnudki.
Sandra tuli veel rääkima , et kas kõik ikka okidoki ja teatas, et saame uue korteri. Luigi viis meid sinna vot see hoopis teistsugune avar, valge, soe ja kena. Asjad töötavad vaade mäestikule ja suur pood üle tee lähemal ka euroformi kontorile umbes 10 minti tee jalgsi.
Pärastpoole käisime praktika kohti vaatamas mina ja Mario saame siis honda ja opeli remondikohta aga sees oli Porsche ja BMW M3 ning johaidii kui puhas kõik oli (võib võrrelda Tartu Aasta Auto Plussiga ) Ragnar ja Sander said siis meie töökoha lähedal asuvasse Boschi garaaži see oli lihtne pikk hoone kus varustus sees aga tööd oli siin julmalt töö käis garaaži ees väljas parklas ja kõik kohad masinaid täis oleks eesti autotöökodadel ka siukesed järjekorrad. Meie tööpäev hakkab kell kaheksa hommikul ja kestab kella seitsmeni õhtul vahel ka lõuna aga Ragnaril ja Sanderil pole vahel lõunat aga päev sama pikk -nemad söövad jooksvalt töö käigus.
Käisime uues poes ja ostsime söögikraami hommikuks tundub kallis olevat hetkel. Pärast läksime jälle sööma õhtust Mare Luna restosse täna oli siis Pizza ja mingid kartulikotleti sarnased asjad. Uskuge või mitte aga sõin isegi seeni pitsa peal - kuigi pole eriline seenesõber aga need seened olid maitsvad :D
Sandra tuli veel rääkima , et kas kõik ikka okidoki ja teatas, et saame uue korteri. Luigi viis meid sinna vot see hoopis teistsugune avar, valge, soe ja kena. Asjad töötavad vaade mäestikule ja suur pood üle tee lähemal ka euroformi kontorile umbes 10 minti tee jalgsi.
Pärastpoole käisime praktika kohti vaatamas mina ja Mario saame siis honda ja opeli remondikohta aga sees oli Porsche ja BMW M3 ning johaidii kui puhas kõik oli (võib võrrelda Tartu Aasta Auto Plussiga ) Ragnar ja Sander said siis meie töökoha lähedal asuvasse Boschi garaaži see oli lihtne pikk hoone kus varustus sees aga tööd oli siin julmalt töö käis garaaži ees väljas parklas ja kõik kohad masinaid täis oleks eesti autotöökodadel ka siukesed järjekorrad. Meie tööpäev hakkab kell kaheksa hommikul ja kestab kella seitsmeni õhtul vahel ka lõuna aga Ragnaril ja Sanderil pole vahel lõunat aga päev sama pikk -nemad söövad jooksvalt töö käigus.
Käisime uues poes ja ostsime söögikraami hommikuks tundub kallis olevat hetkel. Pärast läksime jälle sööma õhtust Mare Luna restosse täna oli siis Pizza ja mingid kartulikotleti sarnased asjad. Uskuge või mitte aga sõin isegi seeni pitsa peal - kuigi pole eriline seenesõber aga need seened olid maitsvad :D
Reis Itaaliasse ja esimene päev!
Itaaliasse praktikale minek algas minul kell 2:00 öösel äratusega ja väljasõit kodust kell 3:00. Kairi koos Aivoga viisid minu ja Mario lennujaama lennuki peale mis pidi väljuma 8:45 Nagu ikka juhtus ka seekord, juhipoolne klaasipesu ei toiminud. Kohale me jõudsime lennujaama paar tundi enne lendu (ilmselgelt liiga vara) Lennujaamas oli rahulik jame jäime ootama teisi poisse. Sanderit ja Ragnarit. Sander tuli umbes tund peale me jõudmist. Lennujaama tulid veel ka Andy,Kati ja Maarja. Nii me siis olime ja tegime aega parajaks võtsime rongipiletid välja mis olid Rooma rongijaamast Paolani ja sealt edasi Cosenzasse. Need jäid ootama oma aega.
Kuna ma lendan esimest korda elus oli see uus ja huvitav.
check-in saime piletid ja pagas kaaluti minul 19.1 lubatud 20 kg - suht täpne värk või mis. Järmine peatus turvakontroll - imelik tunne kui teine mees katsub :( Edasi lennuvärava juurde kus saime kokku Ragnariga- oli vast pikk poiss minustki pikem. Ootasime siis millal pardale saab ostsime juua ja käisime vetsus, et ärevus lennukis kahju ei teeks :D 40 minti passimist ja saime peale lennuk AirBaltic Boeing, recaro istmed jäi silma. Lennuk siis pritsiti veel mingi sopaga üle mis ei lase vast jäätada tähtsaid asju. Start siis esimesele lennule võis alata kiirendus päris tugevalt tuntav (nõksa parem kui mu diisel golfil) täiega meeldis, aknast välja vaadates alguses meeldiv polnd aga lõpuks oli fun. Esimest korda nägin pilvi ka pealtpoolt. Maandumine Riia lennujaamas - lennuki pealt viidi bussiga lennujaama terminali. Sai suht täis bussi end pressitud -oleks pidanud ootama järgmise peale oleks lahedamalt mahtunud. Bussijuht ka sujuvast sõidust polnud kuulnudki. Leidsime õige värava suht kiirelt ülesse ja jälle ootasime mingi tunnikese.
Lennuk Riiast Rooma oli võimsam , sest kiirendus oli juba mahedam ja tõusunurk oli hoopis teine mis eelmisel. See lennuk ei pannudki kõrvu lukku. Enne Roomat oli aknast imeline vaade pilved , vahepeal Meri ja siis mäestik, päike seda vaadet kirjeldada ei saagi nii ilus. Enne maandumist üteldi , et 14 plusskraadi ja 3 ms tuul. Maandumisel olid mõnusad õhuaugud. Maandusime ja käisime WC-s ning hakkasime vaatama kust pagasit antakse sellegi leidsime kenasti kätte aga pidi jälle ootama mingi pool tundi kuni pakid käes. Minu kohvril üks ratas viltu ei tea kas ta õel oligi nii -peab küsima. Siis otsustasime kas süüa lennujaamas või sõita rongijaama ja seal vaadata midagi hamba alla. Otsus rongijaama kasuks. Nüüd hakkas pihta - kui lennujaamas sees oli normaalne rahulik siis ukse ees hakkas kino pihta. Taksojuhid kõik pakkuma -40 euri nägu viib rongijaama ,teine jälle 50 euri kõik neli ja veel et bussid/rongid on sama kallid. Me ikka otsisime bussigraafiku üles ja 5 minti pärast väljus üks buss läksime sellele ja 8 euri nägu ning saime rongijaama. Jaama oli umbes 40 km
Seal siis vaatasime , et me rongi pole graafikuski veel ja kuna 17:30 oli veel oma 2 tundi aega siis suund mc donaldsi poole, seal aga järjekorras oodates selgus , et töötajad suht suvalt köhivad avali sui ja panevad aga burgereid kokku jne. isu hakkas kaduma ja läksime ära- kõrval paistis mingi söögikoht uksel mingi sell kutsus ka veel sisse ja läksimegi. Selgus et restoran meid suunati lauda, seal lahedalt ruumi pagasile ja puha. Menüüd sirvides selgus , et pizza ahvatles hinnaga 8 euri aga tellima hakkates saime teada , et pakuvad ka einet mis sisaldas veel peale pizza ka friikartuleid ja jooki. Võtsin joogiks punase veini , et juba algust teha kohaliku kultuuriga. Isegi enamvähem vein oli peab mainima. See lugu oli 12 euri.
Pizza oli ikka suur ja hea - kõhu sain tugevalt täis. Kino sai ka arvega, sest keegi ei teind meist väljagi, alles siis kui jopesid selga hakkasime ajama hakati tegutsema.
Siis kõmpisime jaama perroonile ootama ja vaatama. Kõik rööpad olid prügi ja konisid täis kui rong tuli siis praht mõnusalt sõitis ringi rööbaste vahel. Belissimo. Tuli üks rong , mis nagu tablool näitas et väljub meile õigel ajal aga rongil oli vale nr. ei julenud peale minna. Mingi 10 minti enne väljumist tekkis värin hinge, et krt äkki ikka on me rong. Mõni minut hiljem aga simsalabim rongi nr muuutuski õigeks. Kobisime rongi. Täitsa täis oli rong mitte nagu eestis. Kohvreid ei osand ka kuhugi panna aga siis kohalik naisterahvas vehkis kätega, et seal eespool on kohvrite jaoks taskud. Läksime sinna aga enamus olid täis minul lõpuks õnnestus oma kohver ka ühe teisega samasse lahtrisse litsuda. Siis istuma, üks italiano laias üle kahe koha küsisin excuse me is this.. ja juba tõmbas kokku end. Istmed olid mõnusalt mugavad ja jalgadelgi enam vähem ruumi. Muidu pidi olema rongis wifi aga essugi polnd. Oli vaja sõita kuskil 500 km Paolasse et seal ümber istuda. Isegi rongis võttis kõrvad lukku ja pidevalt, nii kui tunnel tuli või tunnelist välja ning vahepeal niisamagi. Rong sõitis kuskil 200 km tunnis ja enam. Oli mingi voldik kus kirjas et umbes selline rong saavutab maks kiiruseks 280 km/H Võib-olla et kuskil ka sõitis aga igaljuhul oli kiire rong. Piletikontrolöriga sai ka pulli kuna meil ühispilet ja saksakeelne, tüüp luges välja et 1 täiskasvanu ja 3 last tegelt oli kirjas üks aknapoolne koht ja 3 äärmist kohta. Selle rongiga läks hästi tulime õiges kohas maha ja asusime järgmist otsima. Sellegi leidsime kenasti ja väljus õigeaegselt. Sõit pidi kestma pool tundi ja nii me siis umbes vaatasime , et meie peatus. Nagu aga selgus liiga vara tulime maha oleks pidand veel 5 minti sõitma. Kuna rong lasi vastutulevat rongi mööda siis sellest ajanihe.
Ja siis hakkas vaikselt minema sinnasamusesse.
Luigi tuli meile järgi. Ootama pidime ainult kaua aja sisustamiseks sai naljatatud , et mis masinaga järgi tuleb igat asja pakuti ma isegi mazda 323 et igavene pisike pill ja sai palju nalja sellest. Vihma sadas ja ootasim,e lõpuks tuligi ja tuli pisikese kaheukselise fiatiga. Vaatasime kohkunult üksteisele otsa et mida asja. Aga Luigi ei lasknud end heidutada meie suurtest kohvritest , mis sest ,et pagassi aind 2 tükki jeelijeeli ära mahtus. Mina võtsin oma sülle. Kuna väljas märg siis tõmbas masinal klaasid uduseks ja ventilaator oli ka veel poolvigane ja salongi radikas ka vist läbi (ilge tosooli hais üleval) lõpus sõit kippus uduseks meie ei näinud enam ammu aknast välja ei tea kuidas Luigi nägi. Aga masinale andis täiega valu- neljakümnega üle lamavate politseide ja löökaukudest läbi, hirmus.
Hirmsam aga tuli kui korterisse saime, jumala rõske ja tuntavalt hallituse lõhna. Polnud kaua elatud sees. Üks wc kaputt ja põrand marmorist , mis õhkas mõnusalt külma. Öösel oli külmem kui kodus talvel.Veel enam seinakontaktid ei sobi euro pistikutega, pidi läpaka laadijat modima sain mingi juhtmejupi mis sobib kontaktiga ja selle teipisin laadijale otsa ja toimib. Söögitegemise nõusid ka vähe ja pesumasinal juhe otsast lõigatud. Kurtsime seda Sandrale ja pidi otsima teise korteri, eks näis mis saab.
27.02 Pidi kell 9:30 Luigi järgi tulema. Natuke ta hilines. Siis kõmpsisime euroformi (see on see asutus kes neid projekte korraldab) Kohtusime Sandraga ja Itaalia keele õpetaja ning Lindaga. Allkirjastasime vajalikud lepingud ja saime võtmehoidja ning cosenza kohta infot. Samal ajal olid seal ka Rootsi neiud 3 tükki nendega sai põgusalt tervitatud.Veel pidi olema 16 portugaallast ja mõni leedukas siin linnas. Kella kolmeni oli siis prii sai vähe käidud linna vaatamas ja Metropolise kaubanduskeskuses. Kolmest viis Linda meid vanalinna vaatama. Oli päris kitsaste tänavatega ja mägine jõhkrad kallakud ikka seal. Vanalinnas pidi elama vaesem rahvas mitte nagu Talinnas. Koos vanalinnas käiguga sai ka bussiliiklusega tutvutud. Peale seda oli meil õhtusöök ootamas. Läksime siis 19:00 restorani juba laud kaetud ja oodati meid. Söögiks siis spagetid ja liha friikartulitega ning kohalik leib ja vesi. Hea söök ja kõht täis.
Poest hommikuks kraami ja korterisse tagasi. Ikka külm krt. Sandra ütles ka päeval , et igal korteril on oma küttesüsteem on mingi boiler mis vett soojendab aga seda ainult paar tundi päeva jooksul. Niiet ikkagi külm on siin . Aga head ööd siis kell juba 22:40
Kuna ma lendan esimest korda elus oli see uus ja huvitav.
check-in saime piletid ja pagas kaaluti minul 19.1 lubatud 20 kg - suht täpne värk või mis. Järmine peatus turvakontroll - imelik tunne kui teine mees katsub :( Edasi lennuvärava juurde kus saime kokku Ragnariga- oli vast pikk poiss minustki pikem. Ootasime siis millal pardale saab ostsime juua ja käisime vetsus, et ärevus lennukis kahju ei teeks :D 40 minti passimist ja saime peale lennuk AirBaltic Boeing, recaro istmed jäi silma. Lennuk siis pritsiti veel mingi sopaga üle mis ei lase vast jäätada tähtsaid asju. Start siis esimesele lennule võis alata kiirendus päris tugevalt tuntav (nõksa parem kui mu diisel golfil) täiega meeldis, aknast välja vaadates alguses meeldiv polnd aga lõpuks oli fun. Esimest korda nägin pilvi ka pealtpoolt. Maandumine Riia lennujaamas - lennuki pealt viidi bussiga lennujaama terminali. Sai suht täis bussi end pressitud -oleks pidanud ootama järgmise peale oleks lahedamalt mahtunud. Bussijuht ka sujuvast sõidust polnud kuulnudki. Leidsime õige värava suht kiirelt ülesse ja jälle ootasime mingi tunnikese.
Lennuk Riiast Rooma oli võimsam , sest kiirendus oli juba mahedam ja tõusunurk oli hoopis teine mis eelmisel. See lennuk ei pannudki kõrvu lukku. Enne Roomat oli aknast imeline vaade pilved , vahepeal Meri ja siis mäestik, päike seda vaadet kirjeldada ei saagi nii ilus. Enne maandumist üteldi , et 14 plusskraadi ja 3 ms tuul. Maandumisel olid mõnusad õhuaugud. Maandusime ja käisime WC-s ning hakkasime vaatama kust pagasit antakse sellegi leidsime kenasti kätte aga pidi jälle ootama mingi pool tundi kuni pakid käes. Minu kohvril üks ratas viltu ei tea kas ta õel oligi nii -peab küsima. Siis otsustasime kas süüa lennujaamas või sõita rongijaama ja seal vaadata midagi hamba alla. Otsus rongijaama kasuks. Nüüd hakkas pihta - kui lennujaamas sees oli normaalne rahulik siis ukse ees hakkas kino pihta. Taksojuhid kõik pakkuma -40 euri nägu viib rongijaama ,teine jälle 50 euri kõik neli ja veel et bussid/rongid on sama kallid. Me ikka otsisime bussigraafiku üles ja 5 minti pärast väljus üks buss läksime sellele ja 8 euri nägu ning saime rongijaama. Jaama oli umbes 40 km
Seal siis vaatasime , et me rongi pole graafikuski veel ja kuna 17:30 oli veel oma 2 tundi aega siis suund mc donaldsi poole, seal aga järjekorras oodates selgus , et töötajad suht suvalt köhivad avali sui ja panevad aga burgereid kokku jne. isu hakkas kaduma ja läksime ära- kõrval paistis mingi söögikoht uksel mingi sell kutsus ka veel sisse ja läksimegi. Selgus et restoran meid suunati lauda, seal lahedalt ruumi pagasile ja puha. Menüüd sirvides selgus , et pizza ahvatles hinnaga 8 euri aga tellima hakkates saime teada , et pakuvad ka einet mis sisaldas veel peale pizza ka friikartuleid ja jooki. Võtsin joogiks punase veini , et juba algust teha kohaliku kultuuriga. Isegi enamvähem vein oli peab mainima. See lugu oli 12 euri.
Pizza oli ikka suur ja hea - kõhu sain tugevalt täis. Kino sai ka arvega, sest keegi ei teind meist väljagi, alles siis kui jopesid selga hakkasime ajama hakati tegutsema.
Siis kõmpisime jaama perroonile ootama ja vaatama. Kõik rööpad olid prügi ja konisid täis kui rong tuli siis praht mõnusalt sõitis ringi rööbaste vahel. Belissimo. Tuli üks rong , mis nagu tablool näitas et väljub meile õigel ajal aga rongil oli vale nr. ei julenud peale minna. Mingi 10 minti enne väljumist tekkis värin hinge, et krt äkki ikka on me rong. Mõni minut hiljem aga simsalabim rongi nr muuutuski õigeks. Kobisime rongi. Täitsa täis oli rong mitte nagu eestis. Kohvreid ei osand ka kuhugi panna aga siis kohalik naisterahvas vehkis kätega, et seal eespool on kohvrite jaoks taskud. Läksime sinna aga enamus olid täis minul lõpuks õnnestus oma kohver ka ühe teisega samasse lahtrisse litsuda. Siis istuma, üks italiano laias üle kahe koha küsisin excuse me is this.. ja juba tõmbas kokku end. Istmed olid mõnusalt mugavad ja jalgadelgi enam vähem ruumi. Muidu pidi olema rongis wifi aga essugi polnd. Oli vaja sõita kuskil 500 km Paolasse et seal ümber istuda. Isegi rongis võttis kõrvad lukku ja pidevalt, nii kui tunnel tuli või tunnelist välja ning vahepeal niisamagi. Rong sõitis kuskil 200 km tunnis ja enam. Oli mingi voldik kus kirjas et umbes selline rong saavutab maks kiiruseks 280 km/H Võib-olla et kuskil ka sõitis aga igaljuhul oli kiire rong. Piletikontrolöriga sai ka pulli kuna meil ühispilet ja saksakeelne, tüüp luges välja et 1 täiskasvanu ja 3 last tegelt oli kirjas üks aknapoolne koht ja 3 äärmist kohta. Selle rongiga läks hästi tulime õiges kohas maha ja asusime järgmist otsima. Sellegi leidsime kenasti ja väljus õigeaegselt. Sõit pidi kestma pool tundi ja nii me siis umbes vaatasime , et meie peatus. Nagu aga selgus liiga vara tulime maha oleks pidand veel 5 minti sõitma. Kuna rong lasi vastutulevat rongi mööda siis sellest ajanihe.
Ja siis hakkas vaikselt minema sinnasamusesse.
Luigi tuli meile järgi. Ootama pidime ainult kaua aja sisustamiseks sai naljatatud , et mis masinaga järgi tuleb igat asja pakuti ma isegi mazda 323 et igavene pisike pill ja sai palju nalja sellest. Vihma sadas ja ootasim,e lõpuks tuligi ja tuli pisikese kaheukselise fiatiga. Vaatasime kohkunult üksteisele otsa et mida asja. Aga Luigi ei lasknud end heidutada meie suurtest kohvritest , mis sest ,et pagassi aind 2 tükki jeelijeeli ära mahtus. Mina võtsin oma sülle. Kuna väljas märg siis tõmbas masinal klaasid uduseks ja ventilaator oli ka veel poolvigane ja salongi radikas ka vist läbi (ilge tosooli hais üleval) lõpus sõit kippus uduseks meie ei näinud enam ammu aknast välja ei tea kuidas Luigi nägi. Aga masinale andis täiega valu- neljakümnega üle lamavate politseide ja löökaukudest läbi, hirmus.
Hirmsam aga tuli kui korterisse saime, jumala rõske ja tuntavalt hallituse lõhna. Polnud kaua elatud sees. Üks wc kaputt ja põrand marmorist , mis õhkas mõnusalt külma. Öösel oli külmem kui kodus talvel.Veel enam seinakontaktid ei sobi euro pistikutega, pidi läpaka laadijat modima sain mingi juhtmejupi mis sobib kontaktiga ja selle teipisin laadijale otsa ja toimib. Söögitegemise nõusid ka vähe ja pesumasinal juhe otsast lõigatud. Kurtsime seda Sandrale ja pidi otsima teise korteri, eks näis mis saab.
27.02 Pidi kell 9:30 Luigi järgi tulema. Natuke ta hilines. Siis kõmpsisime euroformi (see on see asutus kes neid projekte korraldab) Kohtusime Sandraga ja Itaalia keele õpetaja ning Lindaga. Allkirjastasime vajalikud lepingud ja saime võtmehoidja ning cosenza kohta infot. Samal ajal olid seal ka Rootsi neiud 3 tükki nendega sai põgusalt tervitatud.Veel pidi olema 16 portugaallast ja mõni leedukas siin linnas. Kella kolmeni oli siis prii sai vähe käidud linna vaatamas ja Metropolise kaubanduskeskuses. Kolmest viis Linda meid vanalinna vaatama. Oli päris kitsaste tänavatega ja mägine jõhkrad kallakud ikka seal. Vanalinnas pidi elama vaesem rahvas mitte nagu Talinnas. Koos vanalinnas käiguga sai ka bussiliiklusega tutvutud. Peale seda oli meil õhtusöök ootamas. Läksime siis 19:00 restorani juba laud kaetud ja oodati meid. Söögiks siis spagetid ja liha friikartulitega ning kohalik leib ja vesi. Hea söök ja kõht täis.
Poest hommikuks kraami ja korterisse tagasi. Ikka külm krt. Sandra ütles ka päeval , et igal korteril on oma küttesüsteem on mingi boiler mis vett soojendab aga seda ainult paar tundi päeva jooksul. Niiet ikkagi külm on siin . Aga head ööd siis kell juba 22:40
Subscribe to:
Posts (Atom)